Ajaveeb

Eduard Dieckhoff.

1925. aastal trükiti Narvas A. Grigorjevi pärijate trükikojas väike raamat „Lühikesed andmed Narva linna ajaloost“. Eesti, saksa ja vene keeles ilmunud raamat sisaldab tähtsamate ajaloosündmuste kronoloogiat perioodil 1256–1920

Ammustest aegadest on ilusad ja pilkupüüdvad laekad meile oma mitmekesisusega rõõmu pakkunud. Need kaunistavad meie kodu ning neis saab hoida juveele või erinevat pudi-padi.

Narva Haigla  

SA Narva Haigla  juubelinäituse „110 aastat Narva meditsiini teenistuses“ ettevalmistamisel õnnestus muuseumil täiendada seniseid teadmisi Narva kiirabi ajaloost. 
Sõdadevahelises Eestis oli 24. veebruaril 1919. aastal asutatud Eesti Punane Rist põhiline esmaabi andja. Selle initsiatiivil ja ettepanekul avas Narva linnavalitsus 1. mail 1921. aastal Narva linnahaigla juures linna esimese „kiire abi andmise punkti“ ehk tänapäevases mõistes kiirabi.

Vanalinna Riigikooli

Suve algus on kooliõpilaste jaoks vastutusrikas ja põnev aeg. Üks ootab vaheaega, teine valmistub lemmikkooliga hüvasti jätma. 
Mõelda vaid, kui paljud Narva õpilaste põlvkonnad mäletavad Vanalinna Riigikooli vanu seinu!
Hoone, millega on seotud paljud tuntud inimesed Eesti kultuuriloos, ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu, mil sellele kohale ehitati klassitsistlikus stiilis punane telliselamu.

Narva jõepromenaad

Täna avati pidulikult Narva jõepromenaadil Eesti esimese betoonehitise – Narva maanteesild – mälestustahvel. 1822-1829. aastal valmis ehitatud sild, mida võime näha paljudel sõjaeelsetel maalidel ja fotodel, lasti õhku Punaarmee poolt 1941. aastal.

Jaani kirik

Pühakojad on aegade algusest olnud Narva linnapanoraami lahutamatuks osaks. Erinevatel aegadel ja erinevates arhitektuuristiilides ehitatuna andsid need linnale erilise ilme. 17. sajandi keskpaigaks sai Narvast üks Rootsi valduste peamisi usukeskusi Baltikumis. Toona ehitati linna ajaloolisse keskusesse Viru tänavale rootsi kogukonna tarbeks toomkirik. 1645. aastal, juba enne ehitustööde lõppu, kinnitas Rootsi valitsus kiriku Toomkirikuks. L

Õhulaev

Taevalaotuse hiiglased ehk õhulaevad elavdavad veel tänapäevalgi inimeste kujutlusvõimet. Algusest peale on need köitnud tähelepanu kui hämmastavad ja võimsad masinad, mis on võimelised õhku tõusma. Nende aukartustäratav suurus, ebatavaline väljanägemine ja võime kõrgel lennata tekitasid imetlust.

Hahni trepp

Narva Muuseum jätkab linna kõige tähelepanuväärsemate arhitektuuriobjektide ajaloo tutvustamist. Täna on tähelepanu keskpunktis monumentaalne ja range Hahni trepp, mida võib julgelt üheks meie linna sümboliks pidada.
19. sajandi keskel toimusid Narvas heakorratööd. Ehitati veevärk, mööda jõe kallast rajati puiestee. Selleks, et vanalinna piirkonnast kiiresti ja mugavalt jõe ning silla juurde jõuda, ehitati 1875. aastal kivitrepp.

Õhurünnak

6. märtsi öösel vastu 7. märtsi 1944. aastal toimus Nõukogude lennuväe laastav õhurünnak, millele järgnes 8. märtsi hommikul Punaarmee suurtükiväe kahurituli. Nende päevade jooksul tabas Narva linna kokku üle kümne tuhande miini, mürsu, süüte- ja lõhkepommi.

Kunstigalerii hoone

Kas teadsite, et Narva Muuseumile kuulub kaheksa hektarit maad, millel asuvad ajaloolised objektid? Neist üks huvitavamaid on kindlasti Kunstigalerii hoone.

See ehitati 1777. aastal Gloria bastionile ja oli mõeldud moona- ja relvalaoks, mida Narva kindluse garnison vajas. Hoone ehitati lammutatud linnamüüri kividest. Kahekorruselise ehitise nurkades oli rida tugisambaid, igal korrusel asusid kõrged ja kitsad aknad.

Narva lipp 1935

1934–1936 aastal tehti ära mahukas töö, et ühtlusta kõigi kohalike omavalitsuste lipud ja vapid. Lipu kavand saadeti Narva linnavalitsusele 1934. aastal, kus see kohe heaks kiideti. 
1935. aasta 28. mail toimunud istungil otsustas ka Narva linnavolikogu kinnitada esitatud linna lipu. Otsuse järgi pidi lipp koosnema kahest horisontaalsest ribast, millest pealmine on kollast värvi ja alumine rukkilillesinine. Need värvid olid ajalooliselt kinnitatud linna värvidena Rootsi kuninga Johan III õigustekirjas 22. juulil 1585. aastal. 

Pärltikandiga rahakott

Kõik me teeme oma lähedastele kingitusi. Üks ostab neid poest, teine aga eelistab midagi oma kätega valmis teha.
Kaks sajandit tagasi oli populaarseks ja moodsaks kingituseks pärltikandiga rahakott.

Värvilisi klaaspärleid on käsitöös kasutatud iidsetest aegadest, kuid pärlitest käsitööesemete hiilgeajaks oli 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi esimene pool. Tolle aja pärlid olid tänapäevastest märgatavalt väiksemad.