Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus oli üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust.

2018. aasta jaanuaris alanud Narva linnuse rekonstrueerimistööde tulemusel avati 2020. aasta juunis täielikult restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani. Külastajad pääsevad varem suletud jõepoolsesse idatiiba ja konvendihoone müüriharjal kulgevale galeriile, linnuses liikumist hõlbustavad trepikodades kaks lifti. 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist võib imetleda vaadet Narvale, Kreenholmi manufaktuurile ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele.

Linnus on avatud

E-P 10.00 - 18.00