Narva Muuseumi Kunstigalerii

Narva muuseumi Kunstigalerii asub Gloria bastionil, 1777. aastal ehitatud vanas magasiaidas. See on üks väheseid tänapäevani säilinud vanalinna hooneid, mis elas üle II maailmasõja laastavad sündmused. Restaureeritud ja spetsiaalselt muuseumi jaoks ümber projekteeritud hoones avati esimene näitus 1991. aastal. Just seda päeva võib pidada Narva muuseumi filiaalina tegutseva Kunstigalerii sünnipäevaks.

Praegu on Kunstigaleriis eksponeeritud Eesti ja Narva kunstipärandit, professionaalset kaasaegset kunsti ja visuaalkultuuri tutvustavad näitused. 2021. aastal avati galeriis muuseumi kunstikogu põhjal kureeritud püsinäitus „Elu või karma? Narva lood“, kus on välja pandud ligi 200 teost barokiajast tänapäevani. Lisaks leiab näituselt arvukalt materjale muuseumi foto- ja tekstiilikogust. Püsinäitusega tutvumise teeb mugavamaks audiogiid, mida külastajad saavad kasutada oma nutiseadmetes.

Kunstigalerii pöörab erilist tähelepanu näituste ja erinevate kunstivaldkondade vahendamisele. Lasteaialastele ja üldhariduskoolide õpilastele pakutakse laia valikut haridusprogramme, korraldatakse perepäevi ja ekskursioone, täiskasvanutele ka kunstiõhtuid. Läbi viiakse linnalaagreid lastele ning traditsioonilisi üritusi (Kunstnikupäev, Muuseumiöö).

Kunstigalerii kuraator on Maaja Gundjajeva (Maaja.Gundjajeva@narvamuuseum.ee).
Kunstigalerii muuseumitundide jt pedagoogiliste programmide eest vastutab giid Dmitri Nedopjokin (Dmitri.Nedopjokin@narvamuuseum.ee).

Kunstigalerii on avatud R–P kl 11–18.

Piletid ja teenuste tellimine.


Kontakt:
Vestervalli 21, 20306 Narva
info@narvamuuseum.ee
tel (+372) 359 9230

 

Sipsikuga näitusele

Kas sa juba teadsid, et sel suvel saab külastada Narva Muuseumi Kunstigalerii ekspositsiooni koos lemmikkangelastega – väikese tüdruku Anu ja tema parima sõbra, teadmishimulise ja sõbraliku riidest nuku Sipsikuga?

Meie uus teenus - "Sipsikuga näitusele" ehk Narva Muuseumi Kunstigalerii audiogiid lastele.

Audiogiid-viktoriin on loodud spetsiaalselt meie väikeste külaliste ja nende vanemate jaoks. See valmis Narva Muuseumi ja 2020. aastal samanimelise Eno Raua raamatu põhjal täispika multifilmi „Sipsik“ välja andnud animatsioonistuudio A Film Eesti koostöös. Vene- ja eestikeelse audiogiidi tekstid on sisse lugenud samad näitlejad, kes andsid oma hääle ka multifilmikangelastele.

Audiogiid on tasuta ning selle kasutamiseks on vaja vaid nutitelefoni. Samuti anname juhised, kuidas mööda näitusesaali liikuda. Audiogiidi kasutamiseks on näitusel saadaval Wi-Fi. Mugavamaks kuulamiseks soovitame kaasa võtta kõrvaklapid. Samuti ootavad teid suveniiripoes erinevad armsate siniste silmadega Sipsikud.

Projekt on ellu viidud Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi toel.

Mis toimub

Art-kool Narva Kunstigaleriis

Art-kool Narva Kunstigaleriis kuulutab välja vastuvõtu esimesele õppetsüklile, mis koosneb 14 tunnist.
Igal pühapäeval kell 11:00 ootame 12-19aastaseid noori õppetööle.

Art-kool ei ole pelgalt stuudio või huviring. See on teekond dünaamiliselt arenevasse Eesti loomemajandusse. Art-kool - see on kohtumised ja töötoad professionaalsete disainerite, kunstnike, spetsialistide ja fotograafidega ning töö isikliku portfoolio kallal koos õiglase hinnanguga noore loomingulisele potentsiaalile. See on noorte võimalus end proovile panna ning tulevase elukutse osas otsuseid langetada.

Kogu programmi kestel juhendavad osalejaid eksperdid ja professionaalsed kunstnikud Tallinnast, Helsingist, Tartust, Rakverest ja Narvast. Külalised aitavad noortel omandada kunstitehnikaid praktikas ning jagavad lisaks oma loomingulisi kogemusi ja elukutse saladusi. Eraldi tähelepanu pööratakse kunsti psühholoogiale ja oma loomingu positsioneerimisele.

Mitteformaalne õppetöö täiendab hästi kunstikoolis õppijate kogemusi ning võimaldab oluliselt laiendada kunstiteadlikkust.

Õppetöö toimub vene keeles.

Maksumus:

  • I plokk: 40 €/osaleja
  • II plokk: 50 €/osaleja
  • III plokk: 50 €/osaleja
  • Täielik kursus: 120 €/osaleja

REGISTREERIMINE

Grupi maksimaalne suurus on 20 osalejat.


Kava

ESIMENE PLOKK: TÖÖ KUNSTIPROJEKTIGA. OSALEJAD LOOVAD ESKIISIST TEOSTUSENI SUURE KUNSTIOBJEKTI NING ÕPPIVAD ROHKEM TÄNAVAKUNSTIST JA KUNSTI VISUAALSEST KEELEST.

18.09.2022 – Kunst ja keskkond: Seinamaal. Monumentaalkunst ja linnakeskkond.

SISSEJUHATUS
Dmitri Nedopjokin: Sissejuhatus projekti.

LOENG
Andrei Kedrin – lektor
Tänavakunst ja seinamaal. Žanri ajalugu ja areng.

LOOVTÖÖ
Andrei Kedrin – töötuba juht, kunstnik | Dmitri Nedopjokin – kuraator, töötoa assistent
Eskiisi loomine kunstniku juhendamisel.

Seinamaalid ja tänavakunst. Sissejuhatus ja eskiisi loomine. Kunstnik Andrei Kedrin (Tallinn) räägib tänavakunsti päritolust ning selle erinevatest vormidest, samuti oma töökogemusest antud valdkonnas. Õppetöö praktilises osas töötame välja eskiisid ühise seinamaalingu tarbeks.
Järgmistel kohtumistel loome kunstniku poolt lõpuni viimistletud eskiisi alusel tema näpunäidete järgi kaks suurt seinamaali Kunstigalerii õppekorpuse seintele. Nii läbib iga osaleja seinamaali loomise protsessi eskiisist teostuseni ning saab nii olulisi professionaalseid nõuandeid kui isiklikult kunstnikule küsimusi esitada.

Andrei Kedrin on kunstnik ja kunstiõpetaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini õppekava. Aktiivne Tallinna kunstiskeene esindaja, populaarteaduslike loengute New Horizons organiseerija ja haridusprojekti Wednesday Sketching asutaja. Viimasel ajal tegeleb palju tänavakunstiga ning on üks Sodacatsart meeskonna loojatest.


25.09.2022 – Kunst ja keskkond: Seinamaal. Monumentaalkunst ja linnakeskkond.

LOOVTÖÖ
Andrei Kedrin – töötuba juht, kunstnik | Dmitri Nedopjokin – kuraator, töötoa assistent
Eskiisi loomine kunstniku juhendamisel.

Seinamaalid ja tänavakunst. Töö seinamaaliga. Kunst ja keskkond. Esimesed etapid. Teeme koos kunstnikuga märgistused ning alustame Kunstigalerii õppekorpuse seintele maalimisega.

02.10.2022 – Kunst ja keskkond: Seinamaal. Monumentaalkunst ja linnakeskkond.

LOOVTÖÖ
Andrei Kedrin – – töötuba juht, kunstnik | Dmitri Nedopjokin – kuraator, töötoa assistent
Seinamaaling eskiisi järgi. Seinamaalid ja tänavakunst. Viimane kohtumine. Lõpetame töö seinamaaliga.

09.10.2022 – Kunstnik ja vaataja: Kuidas kunsti vaadata?

LOENG NÄITUSE EKSKURSIOONIGA
Dmitri Nedopjokin – giid-programmijuht | Maaja Gundjajeva – kunstigalerii kuraator
Kuidas kunsti vaadata?

Kunsti visuaalne keel. Õppetöö toimub Kunstigalerii näitustel. Esimeses osas saame muuseumitöötaja abil teada, mis on kunstimuuseum, miks seda vaja on ning milliste põhimõtete järgi tänapäevaseid näitusi välja töötatakse. Teises osas õpime praktikas universaalseid võtteid, kuidas teostega mõju avaldada ning teeme selgeks, millist rolli mängib kunsti tajumisel vaataja.


TEINE PLOKK: AVAME LOOMINGU POTENTSIAALI LÄBI UNSTITERAAPIA NING JOONISTUS- JA LLUSTRATSIOONITEHNIKATE.

16.10 – Iseenda mõistmine läbi kunsti: Kunstitehnikad. Sketching.

LOENG
Maaja Gundjajeva – lektor
Sketchingu ajalugu

TÖÖTUBA
Aleksandra Miljakina – kunstnik
Segatehnikas illustratsioon Narva arhitektuurilise vaatega.

Kaasaegsete illustratsioonitehnikate töötuba kunstnik Aleksandra Miljakinaga. Loome segatehnikas illustratsiooni Narva arhitektuurilise vaatega (guašš, akrüülmarker, akvarellpliiats). Õpime kavandama kompositsiooni, looma tekstuuri ning töötama joone ja värviga.

Aleksandra Miljakina ehk Sashami on Tartu kunstnik, kes ammutab inspiratsiooni linnaarhitektuurist. Tartu Ülikooli ning Tartu ja teiste linnade muuseumide illustratsioonide autor. Kasutab segatehnikat, mis sarnaneb naivismile. Suure osa tema töödest moodustavad visandid linnaruumist (urban sketching).

23.10 – Iseenda mõistmine läbi kunsti: Kunstitehnikad. Graafika.

LOENG
Dmitri Nedopjokin – lektor
Graafika ja linogravüür.

TÖÖTUBA
Kaija Kesa – kunstnik
Monokroomse teose loomise ja trükkimise reeglid.

Graafika. Linoollõike töötuba. Linoollõige on kõrgtrüki tehnika, mille puhul lõigatakse kujutised linoleumile, millega tehakse graafiline jäljend. Koos kogenud šriftikunstnikuga analüüsime monokroomse teose loomise reegleid ja trükitehnika võtteid. Tehnika sobib jäljendite, eksliibriste, monogrammide või vabal teemal illustratsioonide loomiseks.

Töötoa viib läbi šriftikunstnik Kaija Kesa, kes on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige. Kesa looming on enamasti inspireeritud loodusest ja ökoloogis-eetilisest mõtteviisist ning inimese sisemaailma arenguvõimalustest. Osalenud enam kui 20 aastat nii kohalikel kui rahvusvahelistel näitustel ja projektides. Alates 2009. aastast juhib ühist graafikastuudiot, korraldades erialaseid kursuseid ja töötubasid.

2019. aastal osales grupinäitustel MiniPrintPaese Itaalias, Varna graafikabiennaalil Bulgaarias ja Wiiralti preemia näitusel Tallinnas. 2020 osales rahvusvahelisel näitusel „Graafika levib ruumis“ ARS-i projektiruumis ja 2021 jätkas isikunäituse projektiga „Tiivasirutus“, arendades Eestis vähe tuntud jaapanipärast mokulito tehnikat. 2022. aasta aprillis valmis ühisprojekt/grupinäitus „Pimeaed“ Tartu Ülikooli Narva Kolledži galeriis.

30.10 – Iseenda mõistmine läbi kunsti: Kunstitehnikad. Tekstiilidisain.

LOENG
Vera Lantsova – lektor
Värvi ja rütmi põhimõtted.

TÖÖTUBA
Vera Lantsova – pedagoog, töötoa juhataja | Dmitri Nedopjokin – kuraator ja töötoa assistent
Mustrite pealekandmine tekstiilile.

Personaalse trükiga kott. Rütm ja värv. Koos kunstnik Vera Lantsovaga mõtleme välja mustri poekoti jaoks ning käsitleme värvi ja rütmi põhimõtteid. Koti saab kohapealt. Soovi korral võib trükkimiseks võtta kaasa ka oma riided.

Töötoa viib läbi kogenud kunstnik, pedagoog ja kunstiühingu Vestervalli liige Vera Lantsova. Ta on töötanud Jaanilinna ja Narva kunstitöökodades Omab 20aastast töökogemust Narva Kunstikoolis. Tema isikunäitused on toimunud Eestis ja Rootsis. Tema osalusega grupinäitused on aset leidnud Eestis, Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Venemaal. Tööd asuvad Eesti erakollektsioonides.

06.11 – Iseenda mõistmine läbi kunsti: Kunstiteraapia ja emotsionaalne intellekt.

LOENG JA LOOVTÖÖ
Darja Karpova – kunstiteraapia terapeut
Kunstiteraapia tehnikad. Tunded ja emotsioonid.

Kunstiteraapia ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine.
Tutvume kunstiteraapia tehnikatega, õpime oma tundeid ja emotsioone paremini ära tundma ning mõistma nende tähtsust isikliku ja loomingulise arengu juures. Õppetööd viib läbi Narvas sündinud kutseline kunstiterapeut Darja Karpova, kes praegusel ajal elab ja töötab Soomes.

13.11 – Iseenda mõistmine läbi kunsti: Croquis.

LOENG JA LOOVTÖÖ
Dmitri Nedopjokin – lektor ja pedagoog
Kiire inimese visandamine natuurist.

Kiire inimese visandamine natuurist – joonistame keskaegse rüütli. Mitteformaalses keskkonnas õpime kiirete visandite abil praktikas kasutama erinevaid materjale ja tehnikaid, samuti õpime tundma inimkeha proportsioone. Modelliks on ajaloo rekonstrueerimise klubi KARU liige.
NB! Kohtume Narva linnuse kassa juures.


KOLMAS PLOKK: VISUAALNE KOMMUNIKATSIOON KUNSTIS JA OMA LOOMINGU POSITSIONEERIMINE. VIISID, KUIDAS FOTOT, VIDEOT, MAALIKUNSTI JA OMAENDA KEHA KASUTADES VAATAJAGA DIALOOGI ASTUDA NING PORTFOLIO KOOSTAMINE.

20.11 – Visuaalne kommunikatsioon kunstis: Valgus portrees.

LOENG
Dmitri Nedopjokin – lektor
Valgus kunstis.

TÖÖTUBA
Aleksandr Kljutšenkov – kunstnik-fotograaf
Valgus fotoportrees.

Valgus fotoportrees. Ajalugu ja praktika. Õpime märkama seaduspärasid 17.-18. sajandi portreede ja tänapäeva fotode vahel. Vaatleme erinevaid valgustustehnikaid portreefotograafias. Samuti saame teada, mis on „Rembrandti valgustus“ ning miks tänapäeva fotograafid seda nõnda armastavad. Suure osa õppetööst moodustab praktika ja töö stuudiovalgustusega. Osalejad saavad pildistada nii kaamera kui telefoniga.

Töötoa viib läbi maastiku- ja portreefotograaf Aleksandr Kljutšenkov, kelle tööd on osalenud rahvusvahelistel näitustel Venemaal, Jaapanis, Austrias, Eestis ja mujal. Ta on võitnud auhindu ning pälvinud esimesi kohti rahvusvahelistelt fotokonkurssidel, sealhulgas Pentaxi, Sony ja Manfrotto korraldatud võistlustel. 2016. aastal nimetas maineks veebileht 35photo.ru Kljutšenkovi maailma nelja parima maastikufotograafi hulka.

27.11 – Visuaalne kommunikatsioon kunstis: Fotograafia.

LOENG
Maria Buhharova – fotograaf ja lektor
Kuidas saada amatöörfotograafist professionaaliks?

LOOVTÖÖ
Maria Buharova – fotograaf | Maaja Gundjajeva – fotograafi assistent | Dmitri Nedopjokin – kuraator
Foto kompositiooni loomine.

Vestlus ja praktikum koos fotograaf Maria Buhharovaga teemal „Kuidas saada amatöörfotograafist professionaaliks?“ Kohtumise esimene osa on pühendatud fotograafi töö nüanssidele. Maria räägib oma professionaalsest teekonnast ja jagab lugu sellest, kuidas hobist sai täiskohaga töö. Saame teada, mida tähendab olla professionaalne fotograaf ning räägime selleks vajalikest oskustest.

Kohtumise teine osa on praktiline. Maria räägib foto kompositsioonist ning aitab osalejatel selle peensusi omandada.
Maria Buharova on üle kaheksa aasta töötanud professionaalse fotograafina. Enne seda tegeles ta individuaalsete portreepildistamistega, romantiliste fotosessioonidega ning sündmuste ja pidude fotoreportaažidega. Lisaks sellele õpetab Maria fotograafiat ning viib läbi individuaalseid ja grupiviisilisi kursusi nii algajatele kui harrastusfotograafidele.

04.12 – Visuaalne kommunikatsioon kunstis: Performance.

LOENG
Maaja Gundjajeva – lektor
Mis on performance ja selle žanri ajalugu.

TÖÖTUBA
Tiina Rumm | Dmitri Nedopjokin – kuraator ja töötoa assistent
Keha kui kunstniku tööriist. Eneseväljendus.

Keha kui kunstniku tööriist. Saame teada, mis on performance ja milleks kunstnikul seda vaja on. Õppetöö praktiline osa keskendub sisemisele vabanemisele ja eneseväljendusoskuste omandamisele läbi oma kehaga töötamise. Õppetööd viib läbi Rakvere Linnanoorte Näitetrupi eestvedaja Tiina Rumm.

11.12 – Visuaalne kommunikatsioon kunstis: Video.

LOENG JA TÖÖTUBA
Dmitri Fedotkin – fotograaf, videograaf
Kaadri dünaamika ja oma video filmimine.

Filmimise alused. Arutleme, mis on video ja kuidas luua kaadrit. Peamised videoseaded. Abivahendid ja nipid, mis aitavad luua ilusa kaadri. Mis on time-lapse, stop-motion, reverse ja Kulešovi efekt? Tutvumine videomonteerijaga. Praktika mobiiltelefoniga.
Õppetööd viib läbi multimeedia spetsialist Dmitri Fedotkin, kes tegeleb fotograafia ja filmimisega. Tal on laialdased koostöökogemused massimeediaga.

18.12 – Oma loovuse promomine.

LOENG
Anna Markova – Narva Muuseumi digikultuuri arendaja
Isiklik kaubamärk ja portfoolio.

TÖÖTUBA
Dmitri Nedopjokin
Brändi reklaamitooted.

Arutame, mis on isiklik kaubamärk ning mõtestame selle vajalikkust kaasaegses maailmas. Räägime digitaalselt jalajäljest ja arutleme, kuidas koostada portfoolio.

Külalislektor Anna Markova on fotokunstnik ja ühiskonnategelane. Ta on Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht multikultuurses keskkonnas eriala vilistlane ning Tartu Ülikooli kultuurikorralduse eriala magistrant. Anna Markoval on laialdased kogemused erinevate programmide ja kultuuriprojektide organiseerimises, lisaks mitmekesine töökogemus turismi, kultuuri ja kunsti valdkondades. Tegeleb aktiivselt Narva Muuseumi ametlike sotsiaalmeedia lehtede ja isikliku kaubamärgi Manka Photo arendamisega.

Õppetöö praktilises osas töötame välja brändi reklaamtoodangu oma loomingu edendamiseks.


Vastame hea meelega kõigile küsimustele telefonitsi (+392) 359 9230
või e-posti teel info@narvamuuseum.ee

Linnalaagrid lastele