Lektoorium

Ootamata sedasorti sündmuseks traditsioonilisemat aastaaega ehk sügist, alustab Narva Muuseum juba augustis järjekordset akadeemiliste loengute tsüklit ajaloo ja kultuuri teemadel. Narva Muuseumi uue hooaja lektooriumid tõotavad tulla vähemalt samaväärsed kahe eelmisega ning tänu projektitoetustele ka laiema auditooriumi jaoks tasuta.

Uue hooaja avab 11. augustil kaasakiskuv loeng „Inimsäilmed Narva Muuseumi kogus“. Loengut annab Narva Muuseumi teadur ja arheoloogiakogu hoidja Jaroslavna Nazarova. Kui palju luid muuseumi kogudes hoiul on? Miks rikuvad arheoloogid vanade haudade rahu? Miks muuseumid inimsäilmeid talletavad? Kõiki neid ja paljusid teisi küsimusi puudutame juba esimesel kohtumisel.

Edasi on lektooriumi fookuses Eesti sovetiseerimise keerulised teemad, selle mõju inimeste eludele ning kodusõda küsitlustes ja inimeste saatuses. Filosoofiadoktor, sõltumatu uurija, filoloog ning kultuuri- ja eesti-vene suhete ajaloolane Timur Guzairov tutvustab avalikkusele ENSV NKVD arhiivimaterjale.

Tähelepanuta ei jää ka erinevate kultuuriruumide ainulaadne kooslus ja Narva roll kultuuripiirina. Vene kirjanduse emeriitprofessor, kauaaegne Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetooli ja slavistika osakonna juhataja Ljubov Nikolajevna Kisseljova loob kuulajatele võimaluse lugeda Narva linna kui teksti ning selles erinevate kultuuride keerulist kooslust avada.

Narva temaatikal võtavad sabast kinni ning jätkavad loengutega Narva Muuseumi kuraatorid ja koguhoidjad. Nii annab Galina Smirnova ülevaate abikaasade Lavretsovide nimelise muuseumi ajaloost ning räägib Lavretsovide kollektsiooni säilinud osast. Svetlana Andrejevna pühendab oma loengu 1918.-1920. aasta sündmustele, nimelt Vabadussõja ajal Narvat tabanud suurtükitulele. Folklorist Marina Kuvaitseva tutvustab loengu „Lauludeta oleks maailm väike: Eesti vanausuliste muusikafolkloor“ käigus Narva Muuseumi poolt aastatel 1999-2017 Peipsimaa lääneosas läbi viidud ekspeditsioonide materjale.

Loengud toimuvad kahel korral kuus, neljapäeviti, paralleelselt muuseumi ruumides ning Zoomi keskkonnas. Loengutsüklis osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.


Loeng „Narva – kultuuripiir“ (RUS)
22.09.2022 kell 18:00

Narva jõgi on ammustest aegadest tähistanud piiri Vene/Venemaa ja Liivimaa vahel. Pärast Baltimaade vallutamist Peeter I poolt lakkas ametlik piir eksisteerimast ning Narva linn liideti Peterburi kubermanguga. Sellest hoolimata vene kultuuritegelaste tunnetuses see nähtamatu piir ei kadunud ning eraldas kaht kultuuriruumi – vene ning saksa-(rootsi-)eesti oma. Loengus püüame käsitleda Narvat kui teksti ning avada selle erinevate kultuuride keerulist kooslust.

Lektor: Ljubov Kisseljova on vene kirjanduse emeriitprofessor, kauaaegne Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetooli ja slavistika osakonna juhataja. Umbes 200 vene kultuuri ajalugu (perioodil XVIII lõpp - XIX sajand) käsitleva teadusliku uurimuse ning raamatu „Эстонско-русское культурное пространство“ (eestikeelne väljaanne: Eesti-vene kultuuriruum. Tartu, 2017; vene - Moskva, 2018) autor.

Hind: tasuta (vajalik eelregistreerimine).
Rohkem infot ja registreerimine SIIN.

 


Loeng „Loodefront. Kodusõda ülekuulamistes ja saatustes“ (RUS)
13.10.2022 kell 18:00

Loeng on pühendatud kindral N. Judenitši Loodearmee ohvitseridele ja sõduritele, kes arreteeriti nõukogude võimu poolt Eestis aastatel 1940-1941. Heidame pilgu ülekuulamiste materjalidele ning uurime sõja kohta käivaid tunnistusi. Kuidas inimene kodusõtta sattus? Millist rolli mängisid isiklikud tõekspidamised ja juhus? Milline kujutlus tekib sõjast Judenitši armee endiste sõdurite ja ohvitseride ülekuulamiste põhjal? NKVD toimikuid analüüsides võrdleme keelekasutust: kuidas rääkisid inimesed ülekuulamiste käigus ühelt poolt kodusõjast ning teisalt oma elust ja osalemisest erinevates ühiskondlikes tegevustes enne nõukogude annektsiooni Eestis. Samuti uurime valgekaartlaste poolt nii GULAGist kui eriasulast võimudele saadetud kirju.

Lektor: Timur Guzairov (PhD) – sõltumatu uurija, filoloog ning kultuuri- ja eesti-vene suhete ajaloolane. Teose „Хроники русской общественной и культурной жизни в Эстонии“ (1918-1940), 2. köide, Tallinn, 2017. kaaskoostaja. Tartu Ülikooli Narva kolledži teadusseminari Esto-Russica mitmekordne osaleja. Jaan Kaplinski Seltsi liige.

Hind: tasuta (vajalik eelregistreerimine).
Rohkem infot ja registreerimine SIIN.


Loeng „Abikaasade Lavretsovide nimelise muuseumi ajaloost“ (RUS)
27.10.2022 kell 18:00

Narva kaupmees S. Lavretsov ja tema abikaasa G. Lavretsova tegid kollektsioneerimisega algust 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli esemete arv kasvanud sedavõrd suureks, et sündis plaan luua muuseum. Eesmärgi elluviimiseks pärandas Sergei Lavretsov linnale maja Rüütli tänaval. Lisaks eraldas ta muuseumi ülalpidamiseks 25 000 rubla. Abikaasade nõusolekul said nende majas asunud maalid, kunstiteosed ja muud kunstilise väärtusega esemed pärast Glafira Lavretsova surma muuseumi omandiks. Lavretsovide nimeline linnamuuseum avati 1913. aasta 9. augustil. Lavretsovide kollektsiooni tänaseni säilinud osa on meie muuseumi uhkus.

Lektor: Galina Smirnova – ajaloolane, Narva Muuseumi teadur-koguhoidja. Tema uurimisvaldkondadeks on ühiskondlikud organisatsioonid ja heategevus Narvas 19.-20. sajandil, samuti Narva Muuseumi ajalugu.

Hind: tasuta (vajalik eelregistreerimine).
Rohkem infot ja registreerimine SIIN.


Loeng „Suurtükituli Narvas vabadussõja ajal. 1918-1920“ (RUS)
10.11.2022 kell 18:00

Ajaloo jooksul on Narva olnud korduvalt sõjatandriks, mis on linnale märkimisväärset kahju toonud. Erandiks ei ole ka vabadussõda (1918-1920). Loengu käigus saame teada, miks võrreldi toonastes perioodikaväljaannetes paljukannatanud Narvat tihti Verduniga Prantsusmaal või Leuveniga Belgias. Räägime sellest, millist hävingut tõi linnaehituslikus plaanis kaasa Punaarmee suurtükituli ning miks kannatas Narva rohkem kui mõni teine Eesti linn.

Lektor: Svetlana Andrejeva – Narva Muuseumi teadur-koguhoidja. Tegeleb muuseumi fotokogude hoidmise ja kirjeldamisega. Uurimisvaldkondadeks on Narva arhitektuuri ja linnaehituse ajalugu.

Hind: tasuta (vajalik eelregistreerimine).
Rohkem infot ja registreerimine SIIN.


TOIMUNUD

Loeng "Inimsäilmed Narva muuseumi kogus" (RUS)
11.08.2022

2017. aasta juunis komistas üks narvalane koeraga jalutades luude otsa, mis tundusid talle inimese omadena. Leiust teavitati otsingu-kodulooklubi Kamerad ning Muinsuskaitseametit. Kui selgus, et säilmed on tõenäoliselt palju vanemad kui teise maailmasõja aegsed, anti need üle Narva Muuseumile. Mis skelettidega tegemist oli? Miks rikuvad arheoloogid vanade haudade rahu? Miks muuseum inimsäilmeid talletab? Kas Narva Muuseumis on hoiul teisigi inimsäilmeid? Kuidas need Narva Muuseumisse sattunud on? Kõigile neile küsimustele anname vastused loengu käigus.

Lektor: Jaroslavna Nazarova – Narva Muuseumi arheoloogiakogu hoidja, lõpetanud Tallinna Ülikoolis bakalaureuse ajaloo erialal, tema uurimisvaldkondadeks on osteoarheoloogia ja meditsiini ajalugu.

Loengut saab järelvaadata SIIT.


Loeng „Eesti sovetiseerimine ja venelaste saatus (ENSV NKVD arhiivist)“ (RUS)
08.09.2022

Loeng on pühendatud nõukogude võimu esimesele aastale Eestis 1940. aasta juunist kuni 1941. aasta juunini. Meie tähelepanu keskmes ei ole kooliõpikutest tuttavad poliitilised sündmused. Vaatleme Eesti sovetiseerimist läbi venekeelse elanikkonna vastu suunatud terroriprisma. Uurime trükisõnaga kokku puutunud inimeste (ajakirjanikud, raamatukaupmehed, kirjanikud, õpetajad) saatusi. Samuti analüüsime raamatupoodidest ja kirjastustest konfiskeeritud kirjanduse loetelu. Loengus heidame pilgu ENSV NKVD toimikutele ja käsitleme allikauurimisega seotud metodoloogilisi, lingvistilisi ja psühholoogilisi küsimusi, mis neid lugedes ja uurides esile kerkivad.

Lektor: Timur Guzairov (PhD) – sõltumatu uurija, filoloog ning kultuuri- ja eesti-vene suhete ajaloolane. Teose „Хроники русской общественной и культурной жизни в Эстонии“ (1918-1940), 2. köide, Tallinn, 2017. kaaskoostaja. Tartu Ülikooli Narva kolledži teadusseminari Esto-Russica mitmekordne osaleja. Jaan Kaplinski Seltsi liige.

Loengut saab järelvaadata SIIT.