Hahni trepp

Jõe 1b

Endistele militaarrajatistele parkide ja bulvarite kujundamise tuules 19. sajandi teisel poolel rajati 1875. aastal vanalinna kagunurka ka paraadne paekivist trepp. Trepi rajamise initsiaatoriks oli toonane Narva linnapea Adolf Hahn, kelle järgi ehitis ka nime sai. Viimane on hea näide Hahni toonasest populaarsusest ja kasvavast isikukultusest – sarnase kaliibriga linnajuhti, kes suunas osavalt ka linna tööstusettevõtteid ning omas ise linna kõige ihaldusväärsemaid kinnisvaraobjekte, pole pärast teda kuni tänapäevani Narvas nähtud. Massiivsete astmeliselt laskuvate flankeerivate parapettidega trepp kulgeb Pimeaia bulvari lõunaotsast alla orgu kuni Peterburi poole suunduva maanteeni. Trepimarsside vahel asub laiem platvorm, parapettide pealsed olid kujundatud ilupõõsastega (hetkel kasvavad siin ülekäte läinud mägimännid). Praegune trepikehand on suuresti 1950. aastate rekonstruktsioon, sõjaeelsega võrreldes on pisut muudetud paekivist piirete kõrgusi ning lammutatud alumine trepimarss, mis jäi ette uue silla rajamisega pisut põhja poole nihkunud maanteetrassile. Pärast Narva maanteepiiripunkti tekkimist 1990. aastate alguses muutus Peterburi maantee siht piirikoridoriks ning see eraldati muust linnast taraga, mistõttu ei pääsenud ka trepist enam alla silla juurde. 2014. aastal, kui valmis jõeäärne promenaad, rajati sellelt kuni Hahni trepi alumise marsini uus betoonvalust trepike, tänu millele taastus ka kunagine võimalus mööda Hahni treppi alla jõe äärde pääseda.

Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)