Balti elektrijaam

Elektrijaama tee 59

Sõjajärgse Narva kui tööstuslinna üheks jõulisemaks sümboliks Kreenholmi Manufaktuuri kõrval kujunes gigantne Balti soojuselektrijaam. Selle kuus maamärgina mõjuvat korstnat olid nähtavad nii linnaruumis kui ka linna raudteed ja maanteed mööda Tallinna poolt sisse sõites. Nüüdseks on vähehaaval suletava jõujaama sihvakatest korstnatest alles vaid kaks ning hiljuti lammutati ka suurem osa jaama mastaapsest ühe kilomeetri pikkusest peakorpusest.

Linna edelaosas, kunagisest Kulgu külast läänes paiknevat jaama asuti rajama 1955. aastal ning esimene katel ja turbiin käivitati 1959. aastal. Sellega algas Eestis suurenergeetika võidukäik, mille tulemusel toodeti lõpuks Eestis tarbitavast elektrienergiast ligi 95 protsenti Narvas (pärast elektrituru avamist 2013. aastal on see number mõistagi väiksem). Täisvõimsuse saavutas jaam 1966. aastal, kui siin töötas kokku 12 energiaplokki koguvõimsusega 1600 MW. Valmimise järel oli tegu maailma võimsaima põlevkivil töötava elektrijaamaga ning maailma esimese suurevõimsuselise kõrgrõhujaamaga, mis põletas suure tuhasisaldusega kütust. Alates 1966. aastast varustab jaam soojusenergiaga ka Narva linna.

Põlevkivi põletamisel tekkiva jäägi ladustamiseks rajati jaama kõrvale kaks tuhavälja, millega kokku hõlmab jaama territoorium 18,7 km2. Jahutusvett võtab jaam lähedal asuvast Narva veehoidlast, jaamast väljuva soojaveekanali äärde rajati kalakasvandused.

1990. aastate lõpus algas jaama rekonstrueerimine, kõige vanemad plokid seisati ja demonteeriti. Praegu töötab siin vaid kolm nüüdisaja nõuetele vastavat plokki, kus lisaks põlevkivile on võimalik kasutada biokütust. Suurem roll elektritootmisel on kandunud teisele Narva jaamale – Eesti elektrijaamale ja selle kõrvale 2018. aastal valminud Auvere elektrijaamale. Balti elektrijaama kontorihoone esimesel korrusel asub muuseum, kus soovijatel on võimalik tutvuda jaama ajalooga (eelkokkuleppel). Pikemas perspektiivis on jaam kavas tervikuna sulgeda ning ilmselt hääbub mõnekümne aasta pärast tootmisharuna ka põlevkivienergeetika.

Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)