5.- 9. klass

Millest kõnelevad kivid? Vanaaegse linnuse seinte vahel kuuleme lugusid, mida pajatavad igapäevased tarbeesemed ja ühtlasi saame teada, millised võivad olla erinevad ajalooallikad. Räägime inimese rollist ajalooliste esemete säilitamisel ning tutvustame kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad hävinenud arhitektuurimälestistele taas elu sisse puhuda.

Eestlaste sajanditetagusele elule pühendatud programmi käigus püüame ette kujutada, kuidas nägi välja elu ilma elektri, kütte, sooja vee ja muude tänapäeva inimeste jaoks tavapäraste mugavusteta. Tutvume haspli ja vaalikurikaga ning saame teada, kuidas triikida pesu triikrauaga, mis ei vaja töötamiseks elektrit. Maketi abil saame ettekujutuse sellest, milline nägi välja omaaegne rehielamu. Lisaks tutvume mänguasja kendama eelkäijaga..

Maarjamaa, Liivimaa – nii kaunilt kutsuti kaugel keskajal territooriumi, kus meie riik tänapäeval asub. Sellest ajast alates on lisaks nimedele muutunud ka elulaad, ühiskonna väärtused, linna ja riigi juhtimine. Räägime erinevatesse ühiskonnaklassidesse kuulunud inimeste elust keskaegses Eestis, püüame nendega samastuda ning tunnetada ajavaimu, mis täitis keskaja inimeste südameid ja meeli.

Ivan Julm, Peeter I, Karl XII, Stalin, Lenin ja Konstantin Päts – nende valitsejate nimed on tuttavad ilmselt kõigile tänapäeva lastele. Hoopis vähem aga teatakse seda, kuidas on need ajaloolised isikud seotud Narvaga. Räägime suurtest väejuhtidest ning Narvas ja selle lähistel toimunud lahingutest, mis on piirkonnale kustumatu jälje jätnud. Uurime linna sõjarajatisi, mitmesuguseid relvi ning erinevate ajalooperioodide sõduritele omast vormiriietust.

Narva linnuse tornist avaneb suurepärane vaade kõigile linna vaatamisväärsustele: 15. sajandi Jaanilinna kindlus, jõepromenaad koos 17. sajandi bastionidega, Kreenholmi Manufaktuuri 19. sajandi keskpaiga tornid, kirikud, tehased… Räägime linnaruumi muutustest ja arhitektuurilistest lahendustest erinevatel perioodidel ning õpime tundma Narva visiitkaartideks saanud ehitiste ajalugu.

Tööstusrevolutsioon kujutas endast ajaloo pöördepunkti, mis muutis inimeste elusid kõikjal maailmas. Mehhaniseeritud tekstiilitööstus levis Suurbritanniast Mandri-Euroopasse ning Kreenholmi vabrikutest said tekstiilitööstuse lipulaevad nii Euroopas kui Venemaa Keisririigis. Joala vabriku näitel räägime linnade industrialiseerumisest ja Kreenholmist kui nn linnast linnas, samuti saame teada, miks nimetati Kreenholmi Narva Manchesteriks ja Liverpooliks.
NB! Tund toimub Kreenholmis, Joala vabrikus. Kestus: 60 min. Maksumus: 5 €