Lasteaed ja algkool

Tutvustav tund neile, kes külastavad kunstigaleriid esmakordselt. Õpime tundma kunstikollektsiooni ja selle loojaid; avame saladuse, kuidas tuvastada kõige vanem näitusel esindatud maal; räägime kunstiteoste erilisest hooldamisest ning tutvume muuseumi etiketi põhitõdedega. Paneme end proovile näituste loojatena ning viime kunstitöötoas ellu oma loomingulised ideed.

Kas sooviksite leida end saja aasta tagusest Narvast? Jalutada mööda vanaaegseid tänavaid, nautida vaadet linna kohal kõrguvatele kirikutornidele ja piiluda sisse Peeter I maja akendest? Kõik see on võimalik sõjaeelse Narva maketi näitusel. Just siin saate teada, milline nägi Narva välja enam kui sada aastat tagasi ning miks nimetati linna „Põhjamaade barokkpärliks“. Lisaks külastame püsiekspositsiooni, et tutvuda linna elanikega, kes meile 18.–20. sajandi portreedelt vastu vaatavad. Saame teada, millest linn elatus ja millega selle elanikud tegelesid. Töötoas valmistavad osalejad kolmemõõtmelisi majade makette, millest saab kokku panna terve linna.

Muuseumi kunstikollektsiooni pärliks on 18. sajandi Vene ja Euroopa valitsejate barokkstiilis portreede seeria. Selle põhjal tutvustame lastele erinevaid portree liike ning räägime valitsejate portreede otstarbest. Lapsed saavad proovida, mis tunne on kunstnikule poseerida. Lisaks üritame lahendada mõistatusi, mille kunstnikud on portreede maalimisel vaatajaile jätnud. Tunni lõpus loome oma versiooni ühest Narva Muuseumi kollektsiooni kuuluvast portreest.

Selles muuseumitunnis uurime maalidel kujutatud inimeste tundeid ja nende suhteid. Pöörame tähelepanu teostele, mille süžeed haakuvad olukordadega meie endi igapäevaelust: argised rõõmud ja mured, mida teineteisele iga päev kaasa toome. Teoste kangelaste näitel õpivad lapsed tähtsustama teiste inimeste emotsionaalset seisundit ja nende läbielamisi. Samuti saavad osalejad teada, miks on oma tunnete väljendamine tähtis ning millised on tugeva sõpruse saladused.

Tunni alguses uurime lasteraamatut „Ma (ei) karda pimedust“, mis kannab osalejad taskulambi abil seintele ja lakke loodavate varjude ja siluettide salapärasesse maailma. Püsiekspositsioonil õpime tundma selle kunstiliigi tekkelugu, näeme tuntud 19. sajandi kunstniku Elizaveta Böhmi vanu muinasjutukangelaste siluette ning teisi kontuurpilte, mis annavad lastele võimaluse fantaseerida nende tähenduse üle. Õppetöö lõpeb papist marionettnuku valmistamise ja väikese improviseeritud etteastega varjuteatris.

Muuseumitunnis uurivad õppijad üht peamist kunsti elementi ehk värvi. Pildiraamat „Hiirte värvid“ aitab meenutada, millised on looduse põhivärvid ning kuidas neid kombineerides uusi värve luua. Maaliliste maastike näidetel püüame mõista tohutut hulka varjundeid, mis meie elu täidavad, ning seda, kuidas värv meie taju ja meeleolu mõjutab. Töötoas loome maalilise maastiku, uurime tähelepanelikult uute värvide saamise protsessi ning paneme kokku oma värvide paleti.

Programm aitab õppijail lihtsas keeles tutvuda ikonograafiaga – erilise nähtusega kohalikus kultuuriruumis. 17.–19. sajandi õigeusu ikoonide näitel saavad lapsed teada, keda ja miks on ikoonidel kujutatud, miks tunduvad mõned ikoonid teineteisele nii sarnased ja teised sedavõrd erinevad ning miks on neil tihti kujutatud palju kulda. Samuti leiame vastused paljudele teistele küsimustele, näiteks pöörame tähelepanu sellele, miks võivad mõned ikoonid meenutada tervet pildisarja. Kõige väiksemad osalejad püüavad elulooikoonide ainetel koostada ja jutustada lugusid. Tunni teine osa toimub kunstistuudios. Lapsed õpivad tundma traditsioonilise munatempera retsepti, mis oli teada juba keskaja ikoonimaalijatele. Pärast põnevat värvide segamist maalib igaüks väikese süžee. Programm on suunatud ikooni kui väljendusvahendi mõistmisele ja selle kultuuripärandi objektina käsitlemisele. Eelneval kokkuleppel on võimalik vaadeldavate süžeede religioossele komponendile rohkem tähelepanu pöörata.