Raekoja plats 2

Nagu juba mainitud, lammutati Teise maailmasõja järel enamik pommitamiste käigus tõsist kahju kandnud Narva vanalinnast. Vana hoonestus asendati suuresti tüüpehitistega, aga perifeeriaks muutunud raekojaplatsi ääres seisev kunagine luksuslik börsihoone sai aastakümneid hiljem väärika järglase.

2005. aastal toimunud arhitektuurivõistluse tulemina valmis 2012. aastal TÜ Narva kolledži hoone, mille arhitektid on Siiri Vallner, Indrek Peil ja Katrin Koov, kaastööd tegid Heidi Urb, Maarja Tüür, Kaire Nõmm, Andro Mänd, Sten-Mark Mändmaa ja Helina Lass. Filigraanne ning omanäolise arhitektuurikeelega rahvusvahelist kõrgtaset pakkuv hoone, Narva kontekstis lausa šokeerivalt moodne, tükib üldisest hallusest välja ning näitab kogu Eestile, kuidas aupaklikul, ent tänapäevasel viisil pärandit väärtustada ning luua tähenduslikumat ja tundlikumat arhitektuuri.

Äraspidise fassaadiga maja on lummav, vakatama panev, hämmastav. Selleks, et mitte varjata imeilusat raekoda, astub ehitis sammukese kunagise börsihoone asukohast tagasi, kuid autorid on seda märkinud nii väljas kui ka majas sees. Kõnealune lahendus lähtus paljuski ka konkursitingimustest. Nimelt tuli objekt projekteerida nii, et see ei varjaks raekoda, ent samas markeeriks algselt osaliselt raekoja ette paigutatud ajaloolise börsihoone asukohta – esmapilgul justkui kaks vastandlikku tingimust. Kuid just võidutöö lahendas selle pealtnäha võimatu ülesande leidlikult ja elegantselt.

Erakordse võttena on maja betoonplokkidest esiküljele justkui reljeefina pressitud omaaegse börsihoone kergelt stiliseeritud barokne fassaad, sama võttega on saadud ka nokalaadne katus. Sellist jäljendi võtmist või siis graveeringut on kasutatud skulptuuris ja ehtekunstis, aga ka surimaskil ja -linal.

Ometi pole kolledži arhitektuur „lobisev”. Veidi lipsu meenutavatel oranžidel külgedel joonistub välja kalkuleeritud ja tõsine lähenemine, mis raamistab loovat keskkonda pakkuvat plaanilahendust. See teeb suure maja vahelduslikumaks ja igalt poolt vaadelduna veenvaks. Arhitekt Siiri Vallneri sõnul seisnes peamine idee börsihoone taastamises tühikuna. „Maja koosneb kahest mõtteliselt osast: börsihoone asukohast, mida markeerib kunagise hoone suurune väljak, ja vormijäljendina esitatud fassaadist, mille taha jääb päris hoone. Sel moel ei varja uus maja ka raekoda, mis oleks praeguse hõreda linna puhul naeruväärne. Kõlab küll veidi suureliselt, kuid lahendus on mingis mõttes monument nii vanalinna hävimisele kui ka taastamisele.”

Kunagise börsihoone kohal on võlvitud kelder, mis annab lisapinda koolitusteks ja näitusteks ning pakub ilmselt mõningast lepitust konservatiividele.

Tudengite jaoks on rajatud mitmesuguseid oleskelupaikasid, mille kõige eredam näide on uudisehitistes leitmotiiviks kujunenud trepistik. Sisearhitekt Hannes Praksi meeskonna loodud interjöörid on rahutumad, silma hakkavad julged aktsendid, näiteks põrandale punaste LED-lampidega kuvatavad piktogrammid, auditooriumide lubikrohvitud seinad, fassaadi n-ö tagurpidi esteetikast lähtuvalt lakke pandud parkett ning lopsakas stiilis maalitud kellad ja evakuatsiooniplaanid. Ülevalt leiab aga maja jõulisest välisvormist tingituna ääretult efektse künkliku raamatukogu, mille rõdult avaneb helge vaade ümbruskonnale. Soklikorrusel asub kohvik Muna.

1999. aastal Narva kõrgkooli baasil tegutsema hakanud kolledžist enesest on aga kujunenud kogu Ida-Virumaa haridus- ja kultuurielu ergastaja. Peamiselt kohalike noortega täidetud kõrgkoolis võimaldatakse õppida piirkonnale vajalikke ameteid, nende seas mitmekeelse kooli ja lasteaia õpetajaks või saada noorsootöötajaks, projektijuhiks ja infotehnoloogiliste süsteemide arendajaks. Samuti on siit välja kasvanud tubli omavalitsusasutuste ametnike põlvkond.

Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)