Sõpruse sild

Piirilinna Narva üks nüüdisaegseid sümboleid on Eestit ja Venemaad ühendav maanteesild. Pärast valmimist 1960. aastal tituleeriti see Sõpruse sillaks ning see on järjekorras kolmas kapitaalne sild, mis selle koha pealt üle Narva jõe on kulgenud. Ühtlasi on see ka ainuke üle Narva jõe viiv maateesild. Tallinna-Peterburi maanteel asuv sild ehitati eelmisest pisut põhja poole, nihutades ka maanteesihti, mistõttu lammutati kõrval asuva Hahni trepi alumine astmestik.

Esimesed teated üle Narva jõe viivast sillast pärinevad 1558. aastast. Ujuvsild paiknes praegusest asukohast pisut allavoolu umbes tänapäevase Viru tänavaga kohakuti. Selle koha peal on jõgi küll laiem, kuid praegusele asukohale polnud ujuvsilda kiire voolu tõttu võimalik rajada. Esimene kapitaalne sild rajati 17. sajandi lõpus juba enam-vähem praeguse silla kohale. 1829. aastal valmis uus maanteesild, mis püsis kuni 1941. aastani, mil see sõja käigus õhiti. Ajutiselt parandatud sild lasti uuesti õhku 1944. aastal, kuid taastati 1945. aastal. Pärast Sõpruse silla valmimist vana sild lammutati, kuid selle graniidist jäämurdjate jäänukeid võib näha jõevoogude vahel veel tänapäevalgi.

Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)