Narva raekoda

Raekoja plats 1

Üks väheseid barokiaegse Narva tänapäevani säilinud ehitisi on raekoda. Kerkis see 17. sajandil teisel poolel koos Narvale kuulsust toonud barokse linnasüdamega. Hoone kavand valmis 1665. aastaks Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli käe all, ehitustöid juhtisid kohapeal Narva meistrid Zacharias Hoffmann vanem, Jürgen Bischoff ja kiviraidur Hans Oracker. Tööd algasid 1668. aastal ning 1671. aastaks oli valmis hoone kehand, lõplikult valmis see aga 1680. aastatel, kui pandi paika Stockholmist kohale toodud skulptuuridega portaal. Sümmeetrilise ülesehitusega kahekorruseline hoone toetub kõrgele soklile, hoonekehandi ülaosa kroonib katusealune, nn mezzanino-korrus. Baroklikku majesteetlikkust rõhutab kõrge kelpkatus, mis päädib omakorda keskse harjatorniga, mille tipus on toonekurge kujutav tuulelipp. Kainet põhjamaist varaklassitsistlike joontega Hollandi barokki esindava hoone fassaadid on dekoreeritud tagasihoidlikult, klassikalise ülesehitusega fassaad on liigendatud rangete pilastritega. Hoone keskkohta rõhutab kahepoolne sepispiirdega trepp, mis viib skulptuuridega pärjatud portaaliga peaukseni. Portaal päädib Õiglust kujutava skulptuuriga, temast kummalgi pool paiknevad lamavad voorusefiguurid. Hoone sai Teise maailmasõja käigus tugevalt kannatada, kuid see õnnestus ühena vähestest Narva barokiaegsetest hoonetest üles ehitada. Restaureerimistööd kestsid aastatel 1960–1963 arhitekt Henno Potti ja insener Heino Uuetalu juhtimisel ning 1964. aastal alustas selles tööd Viktor Kingissepa nimeline Narva pioneeride palee. Selle järeltulija Narva laste loomemaja kolis siit välja 1999. aastal, pärast mida seisis hoone suures osas kasutuseta.

2020. aastal on plaanitud alustada hoone korrastustöid. OÜ Zoroaster koostatud restaureerimisprojekti elluviimise järel peaksid siin 2022. aastal koha leidma volikogu töö- ja esindusruumid, turismiinfopunkt, esinduslik saal kontsertide korraldamiseks, kohvik ja muud avalikud ruumid.

Raekoja kõrval asuv värav pärineb samuti 17. sajandi teisest poolest ning tegu on üsna tüüpilise Narva barokiaegse kaarväravaga (kiviraidur Otto Koste). Originaalsena säilinud värav meenutab oma teemantkvaadritega kuulsaid Narva barokkportaale.

Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)