Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Bastrakovi 4

Kreenholmi ligi 3000 õigeuskliku töölise tarbeks rajatud kirik valmis 1896. aastal ning selle autor oli manufaktuuri arhitekt Paul Alisch. Kolossaalset katedraali rahastas suuresti ettevõte ise ning hoone moodustas paariku Kiriku tänava telje teises otsas paikneva Aleksandri kirikuga. Stilistiliselt on tegu Eestis üpris erandliku hoonega, sest neobütsantslikku laadi pole siin just kuigi palju viljeletud.

Kreeka risti kujulise põhiplaaniga pühamut kaunistab tsentraalkuppel, kollakast ja punasest tellisest triibuline fassaad ning Soome graniidist aknasambad. Kiriku uhkuseks on Moskvas 16. sajandi vaimus kirjutatud pühapiltidega, meisterlikult nikerdatud ja kullatud puitraamistusega kolmerealine ikonostaas. Imet tegevateks peetakse püha imetegija Nikolai ja jumalaema Imetähe ikoone. Kirikusaali muljetloovaimaks elemendiks on kõrge (risti tipuni 40 m) avara läbimõõduga (21,5 m) kuppel. Kirikuhoone mahutab kuni 2000 inimest.

Linnaehituslikult on ühe Narva omanäolisema ja väärtuslikuma ehitise asukoht muutunud suvaliseks tagahooviks, mida piiravad räämas garaažikolooniad ja muud utilitaarsed rajatised. Katedraali keskkondliku mõju allasurutust võimendab ka selle vastas laiutav ebaproportsionaalselt suur endise Baltijetsi tehase tootmishoone, mis on ilmekas näide sellest, kuidas nõukogudeaegne linnaehitus ei väärtustanud kirikuhooneid kui linnamiljöö dominante.

Narva kontekstis pääses kirik Teisest maailmasõjast imekombel minimaalsete kahjustustega, kujunedes pärast sõda linna ainsaks tegevaks õigeusu kirikuks. Tänapäeval tegutseb Narvas mitu õigeusu kogudust.

Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)