Loengute arhiiv

24.04.2025 Loeng "Narva - Nõukogude aeg"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

Pärast II maailmasõda, Nõukogude perioodil, tuli sõjas purustatud linn uuesti üles ehitada. Paraku tehti seda varasema arhitektuuripärandi hinnaga, kuna suurem osa varemetes hoonetest, mille võinuks üles ehitada, lammutati. Endisaegse ilme säilitas vaid Kreenholmi linnaosa. Narva rajati hulgaliselt uusi suuri tööstusettevõtteid ja sektsioonelamutega mikrorajoone nende ettevõtete töötajate majutamiseks. Sõjaeelsetest ettevõtetest pandi uuesti tööle Kreenholmi manufaktuur, mis paisus 1980. aastatel Eesti üheks suurimaks ettevõtteks. Linna elanikkond kasvas perioodi lõpuks 83 000 inimeseni. 

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

17.04.2025 Loeng "Narva - Vabadussõda, Eesti aeg"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

Narvat võib pidada Vabadussõja alguspaigaks, kuna just linna külje all Joala väljal toimus 1918. aasta novembris sõja esimene lahing. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist ja sõja lõppu jäi kuni 1917. aastani Peterburi kubermangu koosseisu kuulunud Narva koos oma idapoolse eeslinna Jaanilinnaga Eesti Vabariigi koosseisu. 1920. aastad olid linna elus rasked, kuna linna suurim tööandja Kreenholmi manufaktuur kiratses ning see tõi kaasa ka elanikkonna vähenemise. 1930. aastatel algas linnaruumi põhjalikum heakorrastamine, barokne vanalinn oli aga kujunemas turismimagnetiks. Linna loomulikule arengule tõmbas kriipsu peale II maailmasõja algus. Linnas elas sellel hetkel umbes 25 000 inimest.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

10.04.2025 Loeng "Narva - Vene aeg (2. osa)"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

19. sajandi teine pool oli Narva ja selle ümbruskonna jaoks murranguline. Linna lähedale Narva jõe kaldale rajati mitu suurt tekstiilivabrikut, neist kõige suuremaks kujunes Kreenholmi manufaktuur. Lisaks tööstusele tekkis samasse piirkonda ka eraldi asula manufaktuuri töölistele. Oma tõuke linna arengule andis ka raudtee valmimine 1870. aastal. See ühendas linna nii Vene tsaaririigi pealinna Peterburi kui Eestimaa kubermangu keskuse Tallinnaga. Linn kasvas jõudsalt, tekkisid mitmed uued eeslinnad. Pärast 1863. aastat, mil Narva kindluslinnade nimistust välja arvati, algas kunagiste kaitserajatiste – bastionide – pealsete alade heakorrastamine. Just sel perioodil rajati ka kuulus Pimeaia park. 

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

03.04.2025 Loeng "Narva - Vene aeg (1. osa)"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

Põhjasõja järgset aega võib Narva elus pidada suhteliselt vaikseks ja sündmustevaeseks. Pärast Eestimaa lõplikku liitmist Vene Keisririigiga 1710. aastal hakkas Narva halduslikult kuuluma Peterburi kubermangu. Linn jäi esialgu kiratsema, selle sõjaline tähtsus hakkas kaduma. Siiski täiustati 18. sajandil linnakindlustusi ja riigi juhtkond andis Narvale mitmeid eriõigusi siinse majanduse elavdamiseks. Narva hüppeline areng algas 19. sajandi esimesel poolel, kui selle külje alla asuti rajama tekstiilitööstusettevõtteid – neist esimeseks oli 1820. aastal asutatud kalevivabrik.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

27.03.2025 Loeng "Narva - Liivi sõda, Vene ja Rootsi aeg, Põhjasõda"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

Liivi sõja ajal 1558. aastal vallutasid Narva Vene väed ning sellest sai Venemaa oluline väliskaubandussadam. 1581. aastal vallutasid linna rootslased, kes alustasid ka linnakindlustuste moderniseerimist. 17. sajandi keskel hakkas Rootsi kuningriik Narvast kujundama olulist kaubanduslikku ja sõjalist tugipunkti, samuti oli plaanis teha linnast riigi teine pealinn. Tänu sadamale ja siia rajatud tööstustele, millest edukaimad olid laevaehitustehased, kasvas linna jõukus ja sõjalis-poliitiline roll riigi idaprovintsides. Pärast 1659. aasta laastavat tulekahjut rajati lühikese aja jooksul keskaegse linna varemetele uus barokne linn, mille järgi Narvat hoolimata sellest, et kogu rootsiaegne linnasüda pea tervikuna 20. sajandi keskel hävis, tänini tuntakse. Narva kuldajastu, nagu 17. sajandi teist poolt nimetatakse, lõppes kuulsate Narva bastionite kui Rootsi riigivõimu sümbolite rajamisega 17. sajandi lõpus. 1704. aastal vallutasid Narva Põhjasõja käigus Vene väed.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

20.03.2025 Loeng "Narva - Taani ja Saksa/Liivi ordu aeg"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

13. sajandi alguses vallutasid ristisõdade käigus Põhja-Eesti taanlased, kes hakkasid ka Narva jõe kaldale oma piirikindlust rajama. Esimesed kirjalikud teated linnusest pärinevad 1277. aastast. Linnaks loetakse Narvat ametlikult alates 1345. aastast, kui Taani kuningas Valdemar IV kinnitas oma kirjas Narvale samu õigusi nagu Tallinnalegi, mis tähendab sisuliselt Lübecki linnaõiguse omistamist. Teisalt on kroonikates Narvat linnaks nimetatud juba 1329. aastal, mis viitab sellele, et linnaõigus võis Narval olla ka varem. 1346. aastal müüs Taani Põhja-Eesti koos Narvaga Saksa Ordule. Järgmisel aastal müüdi alad Saksa Ordu Liivimaa harule ehk Liivi Ordule, mis valitses siin kuni Liivi sõjani. Narvast kujunes oluline kaubandussõlm, pakkudes konkurentsi nii Tallinnale kui Novgorodile. Linna majanduselu suunasid peamiselt Tallinna kaupmehed, kes kartes konkurentsi takistasid Narva liitumist Hansa Liiduga.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

13.03.2025 Loeng "Narva - Muinasaeg"

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

Narva aladel ja selle ümbruskonnas elati juba kiviajal. Linna südames asuvast Joaorust on leitud muistsete asulakohtade jälgi, mille vanuseks hinnatakse umbes 8000 aastat ning see teeb Narvast ühe vanima asula Eestis. Varasemad asukad olid Kunda kultuuri esindajad. Joaorust on leitud ka hilisemate pronksi- ja rauaaegsete asulate jälgi. Muinasaja lõpuks oli püsivam asustus kujunenud praeguse Rakvere tänava piirkonda, kus asus Narvia nimeline küla.
 

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

06.03.2025 Loeng “Narva ja II maailmasõda”

Lektor: Madis Tuuder, muinsuskaitse vaneminspektor

Keel: eesti

II maailmasõda oli Narva jaoks erakordselt traagiline. Sõja-aastatel tabasid linna mitmed pommirünnakud, millest kõige hävitavam oli 1944. aasta märtsis Punaarmee korraldatud lauspommitamine. Kuigi linna elanikkond pääses, sest 1944. aasta alguses evakueeriti linn peaaegu täielikult, viidi rindelinnaks muutunud Narvas lõpule hävitustöö. Varemetesse jäi Narva barokne vanalinn ning hävisid arvukad, valdavalt puithoonetest koosnenud eeslinnad.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Raekojas, kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

11.07.2024 Loeng “Asjade lagunemine”

Lektor: Andrus Laansalu, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, doktorant ja õppejõud

Keel: eesti

Varem või hiljem lähevad kõik asjad katki. Mida vanem kunst, seda rohkem ta kildudest koosneb. Killud hoiavad endas mõnda aega seda objekti, mis nad kunagi olid. Aga ühel hetkel seda objekti kildudes rohkem ei ole ja killud kaovad maasse. Konserveerija liigub oma tegevuses kogu aeg kunagise tervikobjekti idee ja selle täieliku kadumise vahel.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Muuseumis (Rondeelis, III korrusel) kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

10.07.2024 Loeng “Narva elu 16.–17. sajandil”

Lektor: Enn Küng, Tartu Ülikool, Eesti ajaloo (varauusaja ja uusaja) kaasprofessor

Keel: eesti

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Muuseumis (Rondeelis, III korrusel) kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

08.07.2024 Loeng “Hermann Poorten ja tema maja”

Lektor: Triin Kröönström, Tallinna Linnaarhiiv, peaspetsialist

Keel: eesti

Ettekandes vaadeldakse ühe maja ehituslugu Narva baroki kõrgajal. Tutvustatakse majaomanikku, meistreid ja töid, mis ühe maja ehitamine 17. sajandi lõpus eeldas. Proovitakse valminud maja ka visuaalselt ette kujutada.

Loengud toimuvad hübriid-formaadis nii Narva Muuseumis (Rondeelis, III korrusel) kui ka online (Narva Muuseumi Youtube'i kanalil).

24.10.2023 Loeng "Narva puitbarokk" projekti kokkuvõte

Lektor:  Anne Raud, Jelizaveta Pratkunas

Keel: vene

Narva vanalinnast on säilinud rohkem, kui seni arvasime. Näiteks ei olnud varem teada, et üks Eesti suurimaid barokkstiilis nikerdatud raame, mis asus Jaani kirikus, on osaliselt säilinud. Selle väikese, ent linna ajaloo jaoks äärmiselt tähtsa avastuseni jõudsime projekti „Narva puitbarokk“ raames.

Koostöös spetsialistide ja tudengitega Kõrgemast Kunstikoolist Pallas ja Eesti Kunstiakadeemiast toob Narva Muuseum päevavalgele varem tundmata ajaloolisi aardeid.

Projekti „Narva puitbarokk“ I etapp on lõpusirgel. Üheskoos oleme hakkama saanud suure tööga ning teinud arvukalt põnevaid avastusi, millest räägime laiemale publikule juba 24. oktoobril toimuvas uurimuse tulemustele pühendatud loengus.

24.10.2023 Loeng "Narva puitbarokk" projekti kokkuvõte

Lektor:  Jüri-Martin Lepp, Anne Raud

Keel: eesti

Narva vanalinnast on säilinud rohkem, kui seni arvasime. Näiteks ei olnud varem teada, et üks Eesti suurimaid barokkstiilis nikerdatud raame, mis asus Jaani kirikus, on osaliselt säilinud. Selle väikese, ent linna ajaloo jaoks äärmiselt tähtsa avastuseni jõudsime projekti „Narva puitbarokk“ raames.

Koostöös spetsialistide ja tudengitega Kõrgemast Kunstikoolist Pallas ja Eesti Kunstiakadeemiast toob Narva Muuseum päevavalgele varem tundmata ajaloolisi aardeid.

Projekti „Narva puitbarokk“ I etapp on lõpusirgel. Üheskoos oleme hakkama saanud suure tööga ning teinud arvukalt põnevaid avastusi, millest räägime laiemale publikule juba 24. oktoobril toimuvas uurimuse tulemustele pühendatud loengus.

23.10.2023 Loeng "Puitbaroki kaasaegsed uurimismeetodid"

Lektor: Jüri-Martin Lepp

Keel: eesti

Loengus räägib Jüri-Martin Lepp, kuidas saab ajalooliste objektide tehniliste uuringute ja konserveerimise kaudu tuua kunstiajaloo teadvusesse tagasi unustatud 17. sajandi meistri. Loengus kuulete, millist tüüpi meetodeid spetsialistid oma uurimustes kasutavad.

05.10.2023 Loeng "Barokklinn Narva"

Lektor: Madis Tuuder

Keel: eesti

Narva on ajaloos tundud eelkõige oma suursuguse barokse vanalinna poolest. Loengus vaatleme, mis on barokk ja kus on selle juured ning miks just see stiil Narvale arhitektuurses ja linnaehituslikus kontekstis nii tugeva jälje jättis. Konkreetsemalt käsitleme barokse Narva kujunemist 17. sajandil, selle tekkimise linnaehituslikke eeldusi ja põhjuseid ning arhitektuuriajaloolisi seoseid teiste linnade ja piirkondadega.

03.10.2023 Loeng "Leid Eestimaa Rüütelkonna hoonest: Eesti suurim barokiajastu plafoonmaaling" 

Lektor: Hilkka Hiiop

Keel: eesti

2022. aasta sügisel tuli restaureerimistööde käigus Tallinnas rüütelkonna hoone barokse hoonekehandi laest välja uhke leid – lõuendalusel guraalne plafoonmaaling.
Teadaolevalt on Eestis 8 enam-vähem täielikult säilinud plafooni. Siiski, on neid olnud interjöörides märksa enam, mitmel puhul on teada nende hävimine teise maailmasõja purustuste käigus nii Tallinnas kui barokses Narvas.

02.10.2023 Loeng "Narva puitbaroki uurimisallikad"

Lektor: Hannes Vinnal

Keel: eesti

Ettekandes vaadatakse, milline on Narva barokse puitnikerduskunsti uurimisseis ning millised on need kirjalikud ja visuaalsed allikad Eesti ja välismaa arhiivides, mis võimaldavad hävinud või irddetailidena säilinud pärandit uurida? Eriliselt võetakse vaatluse alla seni vähe tuntud Saksamaal paiknev Otto Kletzl'i fotokogu, mis jäädvustas Narva barokiaja õitsengu jäljed vahetult enne nende kildudeks purunemist.

15.12.2022 Loeng "Kristuse sünniaja dateerimise probleem"

Lektor: Yuliia Khlystun

Keel: vene

Inimesele, kes külastab sageli muuseume, on küllaltki tuttavaks saanud lühendid B. C. ja A. D. ehk Before Christ (enne Kristuse sündi) ja Anno Domini (ladina keeles issanda aastal ehk meie ajaarvamise algusaastal). Vähesed aga mõtlevad sellele, millal ja miks valiti just see aasta praeguse ajaarvamise alguseks ning kas see ühtib Kristuse sündimise ajaga. Juba iidsetest aegadest peale on ajaloolased, arheoloogid ja piibliuurijad otsinud vastust küsimustele, millal Jeesus Kristus sündis ja kui täpselt on tema sünniaasta välja arvutatud. Arvutuste alused pärinevad loomulikult pühakirjast.

Hind: 5€

17.11.2022 Loeng "Suurtükituli Narvas vabadussõja ajal. 1918-1920"

Lektor: Svetlana Andrejevna

Keel: vene

Ajaloo jooksul on Narva olnud korduvalt sõjatandriks, mis on linnale märkimisväärset kahju toonud. Erandiks ei ole ka vabadussõda (1918-1920). Loengu käigus saame teada, miks võrreldi toonastes perioodikaväljaannetes paljukannatanud Narvat tihti Verduniga Prantsusmaal või Leuveniga Belgias. Räägime sellest, millist hävingut tõi linnaehituslikus plaanis kaasa Punaarmee suurtükituli ning miks kannatas Narva rohkem kui mõni teine Eesti linn.

27.10.2022 Loeng "Abikaasade Lavretsovide nimelise muuseumi ajaloost"

Lektor: Galina Smirnova

Keel: vene

Narva kaupmees S. Lavretsov ja tema abikaasa G. Lavretsova tegid kollektsioneerimisega algust 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli esemete arv kasvanud sedavõrd suureks, et sündis plaan luua muuseum. Eesmärgi elluviimiseks pärandas Sergei Lavretsov linnale maja Rüütli tänaval. Lisaks eraldas ta muuseumi ülalpidamiseks 25 000 rubla. Abikaasade nõusolekul said nende majas asunud maalid, kunstiteosed ja muud kunstilise väärtusega esemed pärast Glafira Lavretsova surma muuseumi omandiks. Lavretsovide nimeline linnamuuseum avati 1913. aasta 9. augustil.

13.10.2022 Loeng "Loodefront. Kodusõda ülekuulamistes ja saatustes"

Lektor: Timur Guzairov (PhD)

Keel: vene

Loeng on pühendatud kindral N. Judenitši Loodearmee ohvitseridele ja sõduritele, kes arreteeriti nõukogude võimu poolt Eestis aastatel 1940-1941. Heidame pilgu ülekuulamiste materjalidele ning uurime sõja kohta käivaid tunnistusi. Kuidas inimene kodusõtta sattus? Millist rolli mängisid isiklikud tõekspidamised ja juhus? Milline kujutlus tekib sõjast Judenitši armee endiste sõdurite ja ohvitseride ülekuulamiste põhjal? NKVD toimikuid analüüsides võrdleme keelekasutust: kuidas rääkisid inimesed ülekuulamiste käigus ühelt poolt kodusõjast ning teisalt oma elust ja osalemisest erinevates ühiskondlikes tegevustes enne nõukogude annektsiooni Eestis. Samuti uurime valgekaartlaste poolt nii GULAGist kui eriasulast võimudele saadetud kirju.

22.09.2022 Loeng "Narva – kultuuripiir"

Lektor: Ljubov Nikolajevna Kisseljova

Keel: vene

Narva jõgi on ammustest aegadest tähistanud piiri Vene/Venemaa ja Liivimaa vahel. Pärast Baltimaade vallutamist Peeter I poolt lakkas ametlik piir eksisteerimast ning Narva linn liideti Peterburi kubermanguga. Sellest hoolimata vene kultuuritegelaste tunnetuses see nähtamatu piir ei kadunud ning eraldas kaht kultuuriruumi – vene ning saksa-(rootsi-)eesti oma. Loengus püüame käsitleda Narvat kui teksti ning avada selle erinevate kultuuride keerulist kooslust.

08.09.2022 Loeng "Eesti sovetiseerimine ja venelaste saatus (ENSV NKVD arhiivist)"

Lektor:  Timur Guzairov (PhD)

Keel: vene

Loeng on pühendatud nõukogude võimu esimesele aastale Eestis 1940. aasta juunist kuni 1941. aasta juunini. Meie tähelepanu keskmes ei ole kooliõpikutest tuttavad poliitilised sündmused. Vaatleme Eesti sovetiseerimist läbi venekeelse elanikkonna vastu suunatud terroriprisma. Uurime trükisõnaga kokku puutunud inimeste (ajakirjanikud, raamatukaupmehed, kirjanikud, õpetajad) saatusi. Samuti analüüsime raamatupoodidest ja kirjastustest konfiskeeritud kirjanduse loetelu. Loengus heidame pilgu ENSV NKVD toimikutele ja käsitleme allikauurimisega seotud metodoloogilisi, lingvistilisi ja psühholoogilisi küsimusi, mis neid lugedes ja uurides esile kerkivad.

11.08.2022 Loeng "Inimsäilmed Narva muuseumi kogus"

Lektor: Jaroslavna Nazarova

Keel: vene

2017. aasta juunis komistas üks narvalane koeraga jalutades luude otsa, mis tundusid talle inimese omadena. Leiust teavitati otsingu-kodulooklubi Kamerad ning Muinsuskaitseametit. Kui selgus, et säilmed on tõenäoliselt palju vanemad kui teise maailmasõja aegsed, anti need üle Narva Muuseumile. Mis skelettidega tegemist oli? Miks rikuvad arheoloogid vanade haudade rahu? Miks muuseum inimsäilmeid talletab? Kas Narva Muuseumis on hoiul teisigi inimsäilmeid? Kuidas need Narva Muuseumisse sattunud on? Kõigile neile küsimustele anname vastused loengu käigus.

26.05.2022 Loeng „Köleri teekond - Peterburi Kunstiakadeemia professor ja Eesti maalikunsti isa"

Lektor: Ljubov Nikolajevna Kisseljova

Keel: vene

Loengus räägitakse Viljandimaa vaesest talust pärit talupoisi hämmastavast eluteest. Ta saavutas oma tahte ja andekuse toel kõrghariduse Peterburi Kunstiakadeemias ning sai kuulsaks kunstnikuks, Kunstiakadeemia professoriks ja õukonnakunstnikuks. Johann Köler (1826-1899) tundis alati uhkust oma Eesti päritolu üle ja pidas oma missiooniks seda teenida. Loengus vaadeldakse tema tööd Peterburis tegutsenud Eesti patriootide seas.

Hind: 5€

25.05.2022 Loeng: „Õigeusu kiriku pildiprogramm kui võti idakristliku maailmapildi mõistmiseks“

Lektor: Yuliia Khlystun

Keel: vene

Loengus tutvume kirikumaalingu struktuuri tõlgenduse ja peamiste selle loomist mõjutavate faktoritega. Kirikumaaling on ikoonide kõrval üks olulisemaid pühakoja kaunistamise meetodeid, kuid selle otstarve erineb ikoonide omast märgatavalt. Ikoon allub teatud kujutamise reeglitele ning see on autonoomne (ei ole seotud kindla kohaga), kirikumaaling aga kujutab endast vastastikuses seoses olevate süžeede kogumit, mis avab end pühakojas edasi liikudes. Näitena käsitletakse Narva Jumalaema Narva pühakuju kiriku pildiprogrammi.

Hind: 5€

14.04.2022 E-Loeng „Baltimaade religioosse maastiku kaardistamine“

Lektor: Catherine Gibson

Keel: inglise

Kuidas kaardid meie maailmatunnetust mõjutavad? Selles ettekandes vaadeldakse rikkalikku valikut 19. sajandil koostatud religioossetest ja etnograafilistest kaartidest, et mõista Balti provintside paljuusulisi ja mitmekeelseid elanikke. Vestluse käigus saab näha laia spektrit haruldastest kaartidest Eesti, Läti ja Vene kogudest. Samuti tutvustatakse põnevaid näiteid kaartide kasutamisest ja nende kuritarvitamisest erinevate usurühmade asukoha määramiseks, erinevate usutunnistuste järgijate statistiliste andmete visualiseerimiseks ning deviantsete gruppide ja vähemuste jälgimiseks. Samuti paljastatakse mitmeid vaidlusaluseid kaarte, mis loodi sihilikult selleks, et moonutada kaasaegset arusaama usuküsimustest, seda näiteks läbi teadliku ja ülemäärase lihtsustamise või eksitavate värvide kasutamise.

24.03.2022 Loeng „Vene kristliku üliõpilasliikumise ajalugu Eestis ja Euroopas“

Lektor: Irina Pärt

Keel: vene

Vene kristlik üliõpilasliikumine ühendas 1920.-40. aastate Euroopas vene pagulasnoori. Erinevatesse ringkondadesse koondunud ühingu liikmed kogunesid iga-aastastele kongressidele, panustasid haridusse ning laste ja noortega töötamisse. Tänu sellistele tegelastele nagu Ivan Arkadjevitš Lagovski, V. Buhgolts, T. A Dezen, I. Penkin ja teised, oli Eestil selles liikumises tähtis roll. Osade välismaiste vaimulike, näiteks piiskop Johann Pommeri ja Antonij Hrapovitskii, suhtumine Vene kristlikku üliõpilasliikumisse oli negatiivne, sest see tugines mittevaimuliku rahva aktiivsusel ning omas häid sidemeid ja majanduslikku toetust oikumeeniliste organisatsioonide seas. Lisaks olid liikumisega seotud tähelepanuväärsed vene diasporaa kultuuri- ja usutegelased, näiteks Maria Skobtsova, isa Sergei Bulgakov, Lev Zander, ja Nikolai Berdjajev, kes külastasid Baltikumi ja esinesid loengutega. Selle loengu käigus püüame hinnata Vene kristliku üliõpilasliikumise olulisust ja panust vene diasporaa kultuuri.

Hind: 5€

24.02.2022 Loeng „Perioodika Narvas Vabadussõja ajal 1918–1920“

Lektor: Irina Solodova

Keel: vene

Trükiajakirjandus on alates tekkimise hetkest omanud ühiskonnas tähtsat rolli. Kirjanik, tsaariarmee tagalaohvitser Aleksandr Kuprin on kord öelnud: „... trükisõna on kahe teraga mõõk! See toob endaga kaasa valgust, teadmisi, avalikkust ja õiglust aga sarnaselt turunaisele levitab mööda ilma usinasti ka soppa, kuulujuttu, intriigi, laimu ...“.

Hind: 4€

10.02.2022 E-Loeng „Katsed pöörata Ruhnu saare rootsi elanikkond õigeusku“

Lektor: James White

Keel: inglise

1866. aasta suvel püüdis üksildase Ruhnu saare rootsikeelne elanikkond luterlusest vene õigeusku pöörduda. Kogu Läänemere piirkonnas kalapüügi, kauplemise ja jahipidamisega tegelenud ruhnlastel oli üsna omapärane kultuur, dialekt ja elustiil. Väärtusliku laeva hukkumine aga rikkus nende suhted kohaliku luteri pastoriga, mistõttu ähvardasid nad tsaariusku pöörduda. Selles vestluses kasutame sündmuste keskel viibinute autentseid hääli, et anda edasi dramaatiline lugu religioossest konfliktist kesk Läänemere laineid.

21.03.2021 Loeng "Tüüfuse epideemia vastu võitlemine Narvas 1920", II OSA

Lektor: Igor Kopõtin

Keel: eesti

Vabadussõja lõpus peeti ägedaid lahinguid Narva rindel Eesti vägede ja Punaarmee vahel. Vaatamata sellele, et vaherahu kuulutati Narvas 3. jaanuaril 1920 ning 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, jätkus Narvas ja Virumaal võitlus kiiresti levinud nakkushaiguste - eriti tüüfuse vastu. Mis oli tüüfuse tekke põhjused, kuidas see levis ning kuidas sellest saadi jagu? Kas selle epideemia vastu võitlemisel oli sarnaseid jooni praegu vohava COVID-19 pandeemiaga? Nendele küsimustele keskenduvad loengud, mis toimuvad Zoomi keskkonnas.

Hind: 5€

20.03.2021 Loeng "Tüüfuse epideemia levik Narvas 1919-1920", I OSA

Lektor: Igor Kopõtin

Keel: eesti

Vabadussõja lõpus peeti ägedaid lahinguid Narva rindel Eesti vägede ja Punaarmee vahel. Vaatamata sellele, et vaherahu kuulutati Narvas 3. jaanuaril 1920 ning 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, jätkus Narvas ja Virumaal võitlus kiiresti levinud nakkushaiguste - eriti tüüfuse vastu. Mis oli tüüfuse tekke põhjused, kuidas see levis ning kuidas sellest saadi jagu? Kas selle epideemia vastu võitlemisel oli sarnaseid jooni praegu vohava COVID-19 pandeemiaga? Nendele küsimustele keskenduvad loengud, mis toimuvad Zoomi keskkonnas.

Hind: 5€

05.01.2023 Loeng "Kristuse sündimise ikooni sümboolika"

Lektor: Yuliia Khlystun

Keel: vene

Kristuse sündimise lugu on läbi aegade inspireerinud nii kirikliku kui ilmaliku kunsti esindajaid: kunstnikke, poeete, skulptoreid ja ehtekunstnikke, eelkõige aga ikoonimaalijaid. Esmapilgul paistab Kristuse sündimise ikooni süžee üsna selge ja lihtne. Keskel asub sõimes Jeesuslaps, kelle kõrval on neitsi Maarja ja Joosep Naatsaretist, samuti võib ära tunda karjused, hommikumaa targad, inglid, koduloomad ja otseloomulikult Petlemma tähe. Kui aga ikooni tähelepanelikult vaadata ja süüvida selle detailidesse, on näha ka teisi tegelaskujusid.

Hind: 5€

22.12.2022 Loeng "Kristuse sünniaja dateerimise probleem"

Lektor: Yuliia Khlystun

Keel: vene

Inimesele, kes külastab sageli muuseume, on küllaltki tuttavaks saanud lühendid B. C. ja A. D. ehk Before Christ (enne Kristuse sündi) ja Anno Domini (ladina keeles issanda aastal ehk meie ajaarvamise algusaastal). Vähesed aga mõtlevad sellele, millal ja miks valiti just see aasta praeguse ajaarvamise alguseks ning kas see ühtib Kristuse sündimise ajaga. Juba iidsetest aegadest peale on ajaloolased, arheoloogid ja piibliuurijad otsinud vastust küsimustele, millal Jeesus Kristus sündis ja kui täpselt on tema sünniaasta välja arvutatud. Arvutuste alused pärinevad loomulikult pühakirjast.

Hind: 5€