Trükised

2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis.

Kogumik koosneb kaheteistkümnest artiklist, mis käsitlevad läbi erinevate vaatevinklite Vabadussõja lõpusündmuseid Narvas. Kogumikust leiab teemakäsitlusi alates sõjategevusest Narva rindel 1919. aasta lõpust kuni Narva linnaelanike argieluni. Läbivateks teemadeks on järgmised Narva ajalooga seotud tähtsad sündmused nagu näiteks sõjakannatused, tüüfuse epideemia ja Vene valgete Loodearmee häving.

Toimetaja: Igor Kopõtin
Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Narva Muuseum
Aasta: 2021
Lehekülgi: 310 lk
Formaat: 160x240 mm, pehmekaaneline

Merike Ivask. Linnus. Bastionid. Börsihoone. Saateks
Kaur Alttoa. Narva linnuse kujunemisloost 1984.–1987. aastate uurimistööde andmeil
Kaur Alttoa ja Villu Kadakas. Narva pealinnuse idatiiva ehitusloost
Ragnar Nurk. Narva itaaliapärased bastionid Euroopa fortifikatsiooniajaloo taustal
Ragnar Nurk. Erik Dahlbergi Narva bastionide projektist ja selle võimalikest eeskujudest
Enn Küng. Narva börsihoone kui oma ajastu sümbol
Svetlana Andrejeva. Narva linnuse taastamistööd 19. sajandi teisel poolel

Merike Ivask. Ajaloo keerdkäigud. Saateks
Jaroslavna Nazarova. Inimluud juhuleiuna Narvas
Mait Sepp. Narva, Narva-Jõesuu ja Vaivara kihelkonna vanemad mälestusmärgid (1590–1917)
Ivo Posti. Eesti Töörahva Kommuuni tegevus Narvas. Esimesed kümme päeva.
Peeter Kaasik. Positsioonisõda Narva rindel 1919. aasta kevadel
Madis Tuuder. Eesti-Ingeri kujunemine ja hääbumine
Ilja Davõdov. Punaarmeelaste haud Pimeaias. Ümbermatmise küsimus uute andmete valguses
Silvia Ilmenskaja. Mälestused. Trikoloori heiskamine Narva Hermanni linnuses 1988. aastal
Merike Ivask. Saateks Rein Anniku intervjuule
Rein Annik. Mõningaid mälestuskilde Narvas elatud elust. Eestlus ja poliitika

Merike Ivask. Murrangud. Saateks
Peeter Kaasik. Saateks Arnold Süvalepa mälestustele
Arnold Süvalep. Valitsuse volinikuna idapiiril 1918–1919
Ilja Davõdov. Mõned täiendused Joala väljal 28. novembril 1918 langenud punaväelaste matmise ja
ümbermatmise loo juurde
Merike Ivask. Märkusi Narva sõjakahjude registreerimise kohta Vabadussõja ajal. Saateks Pitsari ja
Tõnissoni mälestustele Juhkentali põlengust 25. aprillil 1919
Aleksander Pitsar. Kui Juhkental põles…
Aleksander Tõnisson. Joala hävinemine Vabadussõjas. Narva ja 25. aprill 1919
Vadim Bulatnikov. Mälu sümbolites. Narva 1918–1920
Andres Toode. Uraanitehas Narvat taastamas. Näide sõjajärgsest (linna) juhtimispraktikast ja selle
tagajärgedest, sealhulgas Narva vanalinnale
Aili Vester. Eesti Töörahva Kommuuni aastapäevade tähistamisest Narvas
Ivan Lavrentjev. 1993. aasta Narva autonoomia referendumi unustamisest ja ellu tärkamisest

Artiklid on eesti keeles vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega, 236 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Merike Ivask. Endised Narva vaalad — kindlus, kaubandus, tööstus. Saateks
Kaur Alttoa ja Villu Kadakas. Narva pealinnuse idatiiva ehitusloost
Aleksei Melnov. Narva jälg Viiburi 1710. aasta piiramisel: argielu Narvas 1709. aasta sügisest 1710. aasta
kevadeni
Vadim Svjatkovski. Narva kaubanduskorralduse kujunemine 18. sajandi esimesel poolel
Katri Raik. Nathaniel Wraxalli Narva ja selle inimesed
Irina Solodova. Ludwig Johann Knoop — „Vene ja Eesti Rockefeller“
Maie Pihlamägi. Lõnga ja riide värvimistöökojast tekstiilitööstuse suurettevõtteks: AS Vill tegevus aastail
1921–1944
Henry Kuningas ja Madis Tuuder. Uraanist Jukuni: masinatehas „Baltijets“ Narvas
Elena Howarth. Kreenholmi kangakujundus kunstnik Natalia Kapajeva 1970.–1980. aastate tööde näitel

Artiklid on eesti keeles vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega, 236 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Merike Ivask. Ruum meie ümber. Saateks
Külli Kuusik. Narva meedikud 17. sajandi teisel poolel
Ilja Davõdov. 9-tolline rannamortiir M1877. Ühe Narva linnuse läänehoovis seisva suurtüki lugu
Peeter Tambu. Intervjuu endise linnaarhitektiga. Peeter Tambu, Narva peaarhitekt 2008–2015
Merike Ivask. Narva-Jõesuu — supelsaksad südames. Narva Muuseumi ilmuvast raamatust
Joosep Metslang. Narva-Jõesuu Pantelejevi villa dokumenteerimisest 2014. aasta mõõdistuslaagris
Estonian VERNADOC

Toomas Paaver. Tagasivaade Narva linnuse arhitektuurivõistlusele
Aleksei Lipatov. Ivangorodi linnuse ajaloo varajasi lehekülgi. Mõningaid uusi andmeid
2004. aastal toimunud arheoloogiliste uuringute põhjal
Irina Mironova. Ivangorodi linnuse ajaloost ja arendustöödest 2007–2013

Artiklid on eesti keeles vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega, 208 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Merike Ivask. Sõda ja sõjajärgne Narva linnamaastikus. Saateks
Ragnar Nurk. Erik Dahlbergi Narva bastionide projektist ja selle võimalikest eeskujudest
Peeter Kaasik. Narva hävituspataljon ja töölispolk 1941. aasta sõjasuvel
Andres Toode. Kes lõhkus Narva?
Merike Ivask. P. Magnus Frey ja tema meenutused Narva sõjavangilaagritest
P. Magnus Frey. P. Magnus Frey mälestused Narva sõjavangilaagritest raamatust „Ja nii saabus lõpp.
Minu elamused nõukogude sõjavangilaagrites“
Fredi Tomps. Meenutusi ajaloolisest Narvast, linna hävingust ja uuestisünnist aastatel 1938–2008
Henry Kuningas. Hiilgava tuleviku poole. Stalinistlikud utoopialinnad põlevkivibasseinis
Madis Tuuder. Ehitatud ja ehitamata stalinismiajastu Narva

Artiklid on eesti keeles vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega, 316 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva
Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Merike Ivask. Ajalehest Uraanitehaseni. Saateks
Kaarel Vanamölder. Ajalehed Narvas Rootsi aja lõpul
Madis Tuuder. Narva piirkonna suvitusasulatest. Sillamäe, Meriküla ja Udria-Mummassaare
Uno-Jüri Oitsar. Narva spordielu kuni 1944. aastani
Robert Treufeldt. Vana ja uus kindlustamissuuna vahetamisel. Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlustamine
muutunud olukorras 1919–1923
Aili Vester. Narva Muuseumi ajaloost aastail 1940–1953

Karin Taidre. Venemaale evakueeritud Narva Muuseumi eksponaatide tagastamisloost. Kommentaar
Mihhail Voronovi kirjale
Peeter Kaasik. Kombinaat nr 7 rajamine ja selle juures tegutsenud tööüksused peale Teist maailmasõda
Vaino Kallas. Mälestused. Meid toodi Siberist Sillamäe tehast ehitama

Artiklid on eesti keeles vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega, 236 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva
Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Merike Ivask. Saateks
Anastassia Sokolova; Anželika Shticalov. Kuidas hakkama saada projektipõhises maailmas. Narva
muuseumi kogemus
Gunta Zakite. Turaida muuseum-kaitseala: võimalused ja turundus
Talis Pumpurinsh. Muuseumi ekspositsiooni “Cesis – Läti ajaloo sümbol” loomine: võimalused ja
väljakutsed
Joanna Kurth. Turu linnus turismiobjektina. Näituse uuendamine ja tootearendus reaalsetes tingimustes.
Ootused ja ajalooline teadmine
Janus Møller Jensen. Nyborgi linnus ja linn maailmapärandina. Kuidas ajalugu tähele panna
Uve Poom & Sandra Vokk. Läänemere ajaloohariduse edendamine noorte hulgas – kuidas ja miks?
Marco Houtzager. Hollandi rannajoon kaardil. Kuidas suurendada piirkonna tuntust ja majanduslikku
väärtust
Bernadette Woerdman. Ajaloolise müüriga linn – piirangust vaatamisväärtuseks. Kuidas kasutada ajalugu
müügiargumendina
Margaret & Bernard Shaw. Berwick-upon-Tweedi müürid, kindlus ja sillad
Jürgen M. Werobèl de La Rochelle. Linnused ekvaatori lähedal: vähetuntud näiteid Läänemere piirkonna
kohalolekust Guinea rannikul. Euroopa reliikviad Aafrikas

Toimetised on inglise keeles; eesti- ja venekeelsete kokkuvõtetega. 290 lk

Merike Ivask ja Aivar Kriiska. Märgilised mälestised. Saateks
Aivar Kriiska ja Kerkko Nordqvist. Arheoloogilised väljakaevamised Narva-Jõesuu IIa neoliitilisel
asulakohal 2010. aastal
Aivar Kriiska ja Sergei Kuzminõh. Pronksist nooleots Permiskülast
Kaur Alttoa. Märkmeid Vasknarva ordulinnusest
Liina Maldre. Loomaluud Narvast Suur tänav 22-26
Aivar Kriiska ja Rivo Bernotas. Salvkaev Narva ajaloolises börsihoones
Jekaterina Štšogoleva. Kaks berdõšši Ida-Virumaalt ja Ingerimaalt
Marina Kuvaitseva. Eesti vanausuliste laulukultuur 20. sajandil: aastatel 1999-2010 Peipsi läänerannikul
toimunud välitööde tulemused
Vadim Bulatnikov. Nõukogude ajastu ausambad Narvas 1945-1960
Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.

202 lk. Toimetisi on võimalik osta
Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Merike Ivask. Saateks
Tõnis Taavert. Muinsuskaitsest Ida-Virumaa võtmes
Kaur Alttoa. Kaks ekskurssi keskaegse Narva ehituslukku. Linnamüür ja linnakirik
Andres Toode. Narva bastionide ekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamine
Peeter Tambu. Narva Vanalinna osaüldplaneeringu koostamisest 2008-2011
Svetlana Andrejeva. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vaatepostkaardid Narva Muuseumi kogus
Aili Vester. Christoph Brendeken ja Narva Muuseumi vanim trükis
Marina Kuvaitseva. Peipsi lääneranniku vanausuliste toidukultuur
Tatjana Klimina. Narva Muuseumi graafikakogu kuni 1943
Elena Sokhrannova. Neli maali Narva Muuseumi kunstikogust
Karin Taidre. Analüüsides töökogemust: kunstigalerii kui muuseumiuniversum
Merike Ivask. Narva Muuseumi kunstigalerii – 20
Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.

306. lk Toimetisi on võimalik osta
Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.
Postiga tellimisel lisanduvad postikulud.

Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Saateks
Aivar Kriiska & Kerkko Nordqvist. Narva-Jõesuu 2009. aasta arheoloogiliste välitööde tulemused
Kristi Tasuja. Äärejooni Narva linnaehitusele 13.-20. sajandini Suur tn 22-24 välja kaevatud
hoonejäänuste võrdleva analüüsi alusel
Kaur Alttoa. Narva linnuse kujunemisloost 1984.-1987. aastate uurimistööde andmeil
Andreas Allik. Narva Suur tn 22-26 kaevandist leitud tornkahli näitel barokk stiilis ahjutornist
Sten Berglund. Narva Suur tn 22 ja 24 kodanikemajade ning ajaloolise börsihoone alal 2004.-2005. ja
2009. aastal toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel kogutud kesk- ja uusaegsed kauba plommid
Galina Sinjakova ja Merike Ivask. Narva rootsi-soome kogudus
Arved Luts. Kalapüügikohtadest Narva jõel
Robert Treufeldt. Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1919-1939
Merike Ivask. Narva Muuseum aastatel 2004-2009
Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.

222 lk. Toimetisi on võimalik osta
Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.
Postiga tellimisel lisanduvad postikulud.

Merike Ivask. Saateks
Tatjana Klimina. Narva muuseumi ajaloost 1863-1950
Galina Smirnova. Narva muuseumi keraamikakogu kujunemise ajaloost
Svetlana Andrejeva. 17. sajandi kivihoonete arhitektuuridetailid Narva muuseumis
Galina Sinjakova. Narva linnuse Läänehoovis asuvad kirikukellad
Vadim Bulatnikov. 1904. aasta Narva medal
Elena Sokhrannova. Kunst Kreenholmi kangastel
Aili Vester. Kõik ühiselt võitlusse joomise vastu. Karskusliikumine Narvas 1890-1917
Andres Toode. Südalinnast ääremaaks: ehitustegevus Narva vanalinna piirkonnas sõjajärgsest ajast kuni
tänapäevani
Merike Ivask, Andres Toode. Kontseptsiooninäituse koostamine. Materjali kogumine näituse “Vabadus
algab iseendast” näitel
Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.

221 lk. Toimetisi on võimalik osta
Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Aivar Kriiska, Merike Ivask. Saateks
Aivar Kriiska, Marilin Rappu. Riigiküla II asulakoha 2006.-2007. aasta arheoloogiliste päästekaevamiste
tulemused
Anti Selart. Narva ime 1558. aastal
Aivar Kriiska. Narva savipiibud I
Aivar Kriiska, Enn Küng. Tubakakaubandus ja savipiibud Narvas 17.-18. sajandil
Merike Ivask. Narva Muuseumi arheoloogiakogu kujunemine
Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.

152 lk. Toimetisi on võimalik osta
Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

2007. aasta septembris Narva Muuseumis toimunud X Eesti muuseumide festivalile pühendatud toimetised museoloogia ja Narva Muuseumi ajaloo teemadel. Museoloogia alane teoreetiline artikkel museaalsetest ideaalmaastikest ehk muuseumiekspositsioonide tüpologiseerimise võimalustest ja valikutest on valminud museoloog Mariann Raisma (Eesti Ajaloomuuseum) sulest. Näituste tegemise praktilist külge ja museaalide kasutamisvõimalusi ja säilitusvajadusi selgitab peavarahoidja Riina Reinvelt (Eesti Rahva Muuseum) ning näitustele järgneva pedagoogilise töö nüansse analüüsib giid- metoodik Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum). Eesti muuseumitöötajate töid ja tegevusi Eesti muuseumide festivali raames ning Narva festivali ajaloost kirjutab aga Merike Ivask (Narva Muuseum). Kajastamata ei jää ka Narva Muuseumi ekspositsioonialane töö. Kauaaegne muuseumi töötaja Aili Vester kirjutab pärast Teist maailmasõda toimunud ekspositsioonide tegemisest Narva linnusesse, sealhulgas ka esimestest ekspositsioonidest linnuse õuel asunud kasarmuhoones. Näituste kuraator Kalev Saar on koostanud ekspositsiooniajaloo artikli täienduseks nimekirja aastatel 1997-2006 Narva linnuses eksponeeritud näitustest, mis annab hea ülevaate Narva Muuseumi näitusealasest tegevusest ning suhetest teiste muuseumite, raamatukogude ja arhiividega, erinevate riikide saatkondade ja kultuuriinstituutidega ning kunstnike ja fotograafidega. Lisaks museoloogilisele tööle on kaante vahel ka Svetlana Andrejeva muuseumimaterjalidele põhinev artikkel, mis analüüsib läbi sajandite Narva tänavavõrgu kujunemist ja toponüümikat.

Vaatamata sellele, et toimetistes kajastatakse eelkõige muuseumitöötajaid erutavaid ja huvitavaid probleeme, jätkub siin lugemist ka ajalooarmastajatele ja eriti Narva ajaloo huvilistele. Seda enam, et iga ajaloohuviline on potentsiaalne muuseumisõber, kes on külastanud erinevaid muuseume ja näitusi ning küllap huvitub näituste tegemise ja nende interpreteerimise köögipoolest.

128 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

2004.-2005. aastal toimusid Narvas arheoloogilised välitööd, millest mahukamad olid väljakaevamised vanalinnas kruntidel Suur tn 22-26. Need on seni kõige suuremad väliuuringud kogu Narvas ja ühed viimaste aastate mastaapsemad väljakaevamised kogu Eestis. Tööde põhjuseks oli kavandatava Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone vundamendisüvendi rajamine arheoloogilisele mälestisele. “Eesti Vabariigi Muinsuskaitse seaduse” kohaselt peavad uusehitistele ette jäävatel muististel olema läbi viidud tänapäevasel tasemel uurimistööd. Narva Suure tänava uurimistöös on osalenud paljud teadlased, kelle tegevuse tulemusel on avaldamisküpseks saanud kruntide ehituslugu (Aivar Kriiska ja Mari Lõhmus, Tartu Ülikool), materjalid sealt saadud nahkleidude (Krista Sarv, Eesti Ajaloomuuseum), leitud tekstiilide (Riina Rammo, Tartu Ülikool), müntide (Ivar Leimus, Eesti Ajaloomuuseum), keskaegse keraamika (Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum ja Aivar Kriiska) ning ahjupottide ja kahlite kohta (Aldur Vunk, Pärnu Muuseum). Materiaalse kultuuri andmestikku rikastab uurimus Narva Börsihoone ehitamisest ja selle tähendusest 17. sajandi lõpus (Enn Küng, Tartu Ülikool). Lisaks Suure tänava materjalidele on kogumikus ka kolm “võõrleegionäri”: artiklid Narva Joaoru pronksiaja kindlustatud asulakoha keraamika uutest dateeringutest (Aivar Kriiska, Tartu Ülikool ja Mika Lavento, Helsingi Ülikool), Narva linnuse kaevamiste tulemustest (Aivar Kriiska) ning Ivangorodi elanikest 17. sajandil (Enn Küng). Eesmärgiks ikka mitmekülgsem teadmine Narva piirkonna ajaloost.

174 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Konverentsikogumik “Linna asutamine, esmamainimine, inimtegevuse jäljed” annab ülevaate linnaelanike varasest linnaasustusest, Viljandi, Pärnu, Tartu ja Narva linnade kujunemisest ja linnaõigusest ning püüab vastata küsimusele – Miks pidada linna, eriti Narva sünnipäevaks? Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.

Artiklid:

• Anton Pärn: Linnaelanikkond varases linnaasutuses arheoloogilise allikmaterjali taustal
• Arvi Haak: Viljandi linna kujunemisest peamiselt arheoloogiliste allikate valguses
• Aldur Vunk: Pärnu, Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu — kolm linna ühes paigas 13.-14. sajandeil
• Malle Salupere: Vene letopissid ja Tartu
• Tiiu Oja: Tartu vanemates kirjalikes allikatest
• Enn Küng: Narva linnaõihusest kesk- ja varauusajal
• Katri Raik: Miks pidada linna, eriti Narva sünnipäeva?

78 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

See pehmekaaneline raamat on järjekorras neljas Narva muuseumi toimetiste sarjas. Esimest korda on sarja raamat selgelt temaatiline, kõik artiklid on vähem või rohkem Narva usuelust. Sel lihtsal põhjusel, et 600 aasta eest, see tähendab aastast 1345 pärineb esimene kirjalik kinnitus Narva linnaõiguste (Narvas kehtis Tallinna linnaõigus) ja ühtlasi ka Narva kiriku olemasolust. Et teated linnast ja kirikust on ühevanused pole juhus, vaid iseloomustab hästi Lääne-Euroopa kultuuri, kus vähemalt kuni 20. sajandi alguseni polnud kirikuta linna olemas. Seega: rääkides Narva kiriku ajaloost, räägib see raamat ühtlasi ka linna ajaloost.

Artiklid:

• Merike Ivask, Galina Sinjakova: Narva religioonielu ajaloost
• Jaan Tamm: Dominiiklased Eestis, nende kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas
• Piret Lotman: Ideaalid ja tegelikkus. Õigeusklike konverteerimine Ingerimaal Heinrich Stahli superintendantuuri ajal usuliselt aspektist vaadatuna
• Enn Küng: Anglikaani kogudus Narvas 17. sajandi lõpukümnenditel
• Sirje Lusmägi: Narva Kirikuraamatukogu lugu
• Andrei Ivanen: Pühima Jumalasünnitaja Uinumise nime kandev kirik Ivangorodi kindluses

Toimetised on eesti keeles, vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega.
78 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Kogumik tutvustab lugejale Narva Muuseumi loomise tähtsamaid etappe, annab demograafilise ülevaate
linna ajaloost, Narva Uspenski kirikukoguduse ja Narva Eesti Õigeusu kirikukoguduse tegevusest. Antud kogumikest saame teada huvitavatest episooditest Narva Meesgümnaasiumi algperioodist, heategevusega seotud ettevõtmistest meie linnas ja Peetri I maja sõjalistest eksponaatidest.

Kogumik on venekeelne koos eestikeelsete kokkuvõtetega. 266 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva
Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Antud kogumik koosneb artiklitest, milles käsitletakse Narva Linnavalitsuse tegevust. Lisaks sellele antakse edasi teavet Narva Muusika Seltsist, Narva Pühakolmainsuse kirikukoguduse ja Znamenski kirikukoguduse tööst. Saame ülevaate ka Püha-Vladimiri vennaskonna liikumisest. Lugejal on võimalik lugeda Narvas ja selle lähiümbruses asuvatest mälestusmärkidest, mida on püstitatud Põhjasõjaaegsete sündmuste jäädvustamiseks. Informatsiooni saab ajaloohuviline Narva esimesest laulupeost ja naiste haridusprobleemidest XIX sajandi lõpupoolel ja XX sajandi alguses. Kogumik on venekeelne koos eestikeelsete kokkuvõtetega.

193 lk. Toimetisi on võimalik osta Narva Muuseumi muuseumipoest või tellida aadressil info@narvamuuseum.ee.

Madis Tuuder, Karin Paulus
Нарва. От дачи до дворца
Kujundanud Jaan Evart
Toimetanud Merike Ivask
Tõlkinud Monika Saarkoppel
Ilmumisaasta 2020
Keel: Vene
240 lk, pehmekaaneline
Formaat 157x234
ISBN 978-9949-7211-7-7

Raamat „Нарва. От дачи до дворца» on trükise „Narva. Daatšast paleeni“ venekeelne versioon ja viib uudistaja kahte linna – Narva ja Jaanilinna. Narva võib olla küll Eesti üks suurimaid linnu, ent ometi on selle arhitektuur ja ajalooline keskkond laiemale publikule kahetsusväärselt vähe tuntud. Teoses ei piirduta mitte ainuüksi uhke mineviku kirjeldamisega, vaid minevikku valgustatakse tänapäevase keskkonna kaudu ning näidatakse, et ka praegu pakub linn väga palju avastamisrõõmu.

Peamine tähelepanu raamatus on allesolevatel objektidel ja kihistustel; hävinud pärandil, mida sõdade tallermaaks olnud linnas on palju, peatutakse vähem. Loomulikult leiavad kajastamist Hermanni linnus ja teised kaitserajatised, raekoda ja vanalinna vähesed säilinud majad, Kreenholmiga seotud uhke tööstuspärand, aga ka kaheldamatult Eesti üks silmapaistvamaid ehitisi – Tartu Ülikooli Narva kolledž. Ka ei puudu siit tüüpelamutega nõukogudeaegsed mikrorajoonid ning vahvate isetekkeliste rajatistega aianduskooperatiivid, sest just neist tänapäevane Narva paljuski ju koosneb. Lisaks käsitletakse tänapäevase Narva ühe olulisema kaubaartikli – elektrienergia – tootmist ja sellega seotud rajatisi. Samuti on heidetud pilk militaarobjektidele ja monumentidele ning Narva jõe kallaste etniliselt kireva elanikkonna minevikule ja tänapäevale.

Raamat käsitleb nii omaette linnana kui ka Narva linnaosast välja kasvanud Jaanilinna, kus olulisima maamärgi – linnuse – kõrval on esile toodud arhitektuuriliselt mitmekihiline ja seni paljude jaoks avastamata Parussinka linnaosa. Välja ei jää ka mainitud asulaid liitev ja lahutav Narva jõgi.

Raamat on suunatud eelkõige arhitektuuri- ja ajaloosõpradele, aga ka kodukanti paremini tundma õppida soovivatele kohalikele. Kuna piirkond on olnud aastasadu eri ideoloogiate ja sõdade tallermaaks, siis soovitakse pakkuda tasakaalustatud ja lugupidavat käsitlust. Liigset nostalgiat vältides demonstreerivad autorid, kuidas Narva kant pakub kohati lausa paralleelreaalsusi, nihestusi ja salasoppe, mis mujal Eestis on juba kadumas.

Madis Tuuder, Karin Paulus
Narva. Daatšast paleeni
Kujundanud Jaan Evart
Toimetanud Merike Ivask
Ilmumisaasta 2020
Keel: Eesti
240 lk, pehmekaaneline
Formaat 157x234
ISBN 978-9949-7211-6-0

„Narva. Daatšast paleeni“ viib uudistaja kahte linna – Narva ja Jaanilinna. Narva võib olla küll Eesti üks suurimaid linnu, ent ometi on selle arhitektuur ja ajalooline keskkond laiemale publikule kahetsusväärselt vähe tuntud. Teoses ei piirduta mitte ainuüksi uhke mineviku kirjeldamisega, vaid minevikku valgustatakse tänapäevase keskkonna kaudu ning näidatakse, et ka praegu pakub linn väga palju avastamisrõõmu.

Peamine tähelepanu raamatus on allesolevatel objektidel ja kihistustel; hävinud pärandil, mida sõdade tallermaaks olnud linnas on palju, peatutakse vähem. Loomulikult leiavad kajastamist Hermanni linnus ja teised kaitserajatised, raekoda ja vanalinna vähesed säilinud majad, Kreenholmiga seotud uhke tööstuspärand, aga ka kaheldamatult Eesti üks silmapaistvamaid ehitisi – Tartu Ülikooli Narva kolledž. Ka ei puudu siit tüüpelamutega nõukogudeaegsed mikrorajoonid ning vahvate isetekkeliste rajatistega aianduskooperatiivid, sest just neist tänapäevane Narva paljuski ju koosneb. Lisaks käsitletakse tänapäevase Narva ühe olulisema kaubaartikli – elektrienergia – tootmist ja sellega seotud rajatisi. Samuti on heidetud pilk militaarobjektidele ja monumentidele ning Narva jõe kallaste etniliselt kireva elanikkonna minevikule ja tänapäevale.

Raamat käsitleb nii omaette linnana kui ka Narva linnaosast välja kasvanud Jaanilinna, kus olulisima maamärgi – linnuse – kõrval on esile toodud arhitektuuriliselt mitmekihiline ja seni paljude jaoks avastamata Parussinka linnaosa. Välja ei jää ka mainitud asulaid liitev ja lahutav Narva jõgi.

Raamat on suunatud eelkõige arhitektuuri- ja ajaloosõpradele, aga ka kodukanti paremini tundma õppida soovivatele kohalikele. Kuna piirkond on olnud aastasadu eri ideoloogiate ja sõdade tallermaaks, siis soovitakse pakkuda tasakaalustatud ja lugupidavat käsitlust. Liigset nostalgiat vältides demonstreerivad autorid, kuidas Narva kant pakub kohati lausa paralleelreaalsusi, nihestusi ja salasoppe, mis mujal Eestis on juba kadumas.

Merike Ivask, Madis Tuuder, Svetlana Andrejeva, Irina Solodova

Kreenholm

Кренгольм

Kujundanud Tarmo Käärik

392 lk, kõva köide

Formaat 200×240

ISBN 978-9949-9407-9-0

150 aastat oli puuvill Kreenholmi kangelane — tööandja paljudele inimestele. Raamatust saame teada, miks see kauge maa taim kohtus siinsete Narva koskede vetevooga. Räägime puuvillast ja selle töötlemisest ning koskedest, mis olid eelduseks puuvillatööstuse rajamiseks. Seejärel peatume manufaktuuri ajalool, selle rajamisest kuni tänapäevani välja. Kõige mahukam peatükk käsitleb tsaariaegse suurtööstuse rajamist ning tööstushoonete, elamute ja teiste manufaktuuri toimimiseks vajalike hoonete, mis tänapäevaks on muutunud säilitamisväärseks arhitektuuriväärtuseks, ehitamist. Räägime ka tööliste elu- ja töötingimustest ning käsitlemata ei jää Kreenholmi streigid ega ka raske töö tulemusena saavutatud auhinnad. Peatükis „Ühest sõjast teiseni“ käsitleme kahe maailmasõja mõjusid manufaktuurile ning sinna vahele jäänud uusi turge otsivat Eesti Vabariigi aegset tööstust. Sellele järgneb peatükk nõukogudeaegsest tööstuse sõjapurustustest ülesehitamisest ja tööliselust, mille lõpetab Nõukogude Liidu lagunemine ja majanduskriisis uusi võimalusi otsiva tööstuse hääbumine. Raamatu lõpetab väike pilk tulevikku.

Puuvillamanufaktuuri lugu aitavad ilmestada üle 180 illustratsiooni. Raamat on eesti, vene ja inglise keeles.

Merike Ivask, Madis Tuuder, Svetlana Andrejeva
Narva-Jõesuu ― supelsaksad südames
К отдыхающим со всем сердцем ― Нарва-Йыэсуу
Narva-Jõesuu ― Heart and Soul to Holidayers
Kujundanud Tarmo Käärik
328 lk, kõva köide
Formaat 200×240 mm
ISBN 978-9949-9407-2-1

Läänemere ümbruse ilusate puhkekohtade hulgas on juba ammu tuntud Narva laht ja siinne mererand. Suvitajaid meelitavad maaliline Virumaa rannik, laiad ja madalad liivarannad ning osoonirikkad männimetsad. Kalurikülast kuurordi rajamise mõte kuulub kunagisele Narva linnapeale Adolph Hahnile. Tema soovitusel otsustas Narva linnavolikogu rentida maatüki Hungerburgi ja Šmetske küla vahel ning moodustati vabatahtlik kuurordi heakorrastuskomisjon.

Narva-Jõesuu asula planeering oli omas ajas novaatorlik, sest Inglismaal ja Saksamaal sai aedlinna idee laiema kõlapinna palju hiljem. Looduslikku keskkonda peaaegu muutmata rajati avarate kruntidega rohelusse uppuvaid villasid ja asula keskmesse jäeti looduslikud pargid.

19. sajandi lõpuks välja kujunenud raamidesse on Narva-Jõesuu üldjoontes jäänud tänaseni. Kuigi enamik 19. ja 20. sajandi ehituskunsti šedöövreid hävis Teise maailmasõja ajal või pärast seda, on tänavastruktuur peaaegu terviklikult säilinud. Asula planeeringus toimusid suuremad muutused nõukogude ajal, kui senist krundi- ja tänavastruktuuri eirates hakati rajama mitmekorruselisi sektsioonelamuid. Kuurortlinna kujunemislugu, suvituskultuuri ja supelsakst varju jäävat elu aitavad ilmestada üle 160 foto.

Kahjuks on trükises jäänud nimetamata raamatu vahelehtede fotode autor Natalja Pessotšinskaja. Vabandame.

Merike Ivask, Svetlana Andrejeva
Kujundanud Andres Tali
240 lk, kõva köide
Formaat 200 x 240
ISBN 978-9949-27-730-8

Praegu suuruselt 3. Eesti linn on olnud läbi aegade rahvusvaheline kindlus-, sadama-, kaubandus- ja tööstuslinn, mille vallutamiseks on erinevatel aegadel lahinguid pidanud Taani ja Saksa ordud ning Rootsi ja Venemaa väed. 17. saj Narva olnud ilusaimaid, mida toonane Põhja-Euroopa tundis. Baroksest Narvast on kirjutatud: „Kuninganna Kristiina aegadest alates kutsuti Narvat krooni kalliskiviks, kus võis ennast korrakski kujutleda kusagile kaugele, caput mundi tänavatele Rooma. Näis, et päike linna kohal ei looju kunagi.“ Teine maailmasõda käis Narvast üle kaks korda, 1941. ja 1944. aastal. Märtsipommitamine, 6. ja 7. märtsil 1944. aastal, purustas barokse linnasüdame. Hilisem restaureerimiskõlblike hoonete kokkulükkamine ning nende asemele vabaplaneeringulise uuslinna rajamine nõukogude ajal on üldtuntud ja pakub sagedast kõneainet tänaseni. Nii jutustavadki selle raamatu rohkem kui 200 Narva Muuseumi kogust pärinevat fotot meile loo Narva linna eripalgelisest minevikust.

Lauliku koostas – Marina Kuvaitseva on Narva Muuseumi teadur-folklorist.See on Eesti teine vanausuliste rahvalaulude kogumik, mille aines on kogutud Peipsi läänekaldal elavate vanausuliste juurde toimunud folkloori- ja etnograafia-alastel välitöödel. Viimased toimusid Narva Muuseumi poolt aastatel 2008-2010. Esindatud on vaimulikud värsid, laste-, sõduri-, ringmängu ja tantsulaulud, linnaballaadid ja romansid.Neile lõi neumakirja Peterburi Nevski Vanausuliste Koguduse vanem Vladimir Šamarin.Lauliku illustratsioonid on valminud primitiivses joonistusstiilis (lubok) Pavel Varunini poolt, kes on Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu juhatuse esimees ja Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu juhatuse esimees.

Eesti ja vene rahvamängud Narva. 2013

Plaadil on esitatud paari kaupa sarnaste reeglitega eesti ja vene rahvalikud ringmängud, mis näitavad kahe kultuuri sarnasusi. Nende mängude juures kattub ka mängimiseks sobilik aastaaeg.Väljaandes on eesti mängud esitletud eesti keeles ning vene mängud vene keeles.

DVD
Eesti rahvamänge esitavad Narva Eesti gümnaasiumi kolmanda klassi õpilased.Muusikaõpetaja: Irina VorobjovaVene rahvamänge esitab laste folklooriansambel Guselki, Narva Kulruurimaja Rugodiv.Bajaan: Valentin Terentjev. Juhendaja: Nadežda Moskaljova.

CD
Eesti ja vene rahvamängude laule esitavad folklooriansambel Suprjadki liikmed. Jihendaja: Marina Kuvaitseva

Raamatu koostajaks on Narva Muuseumi teadur-folklorist Marina Kuvaitseva. Rahvamängud kätkevad endas informatsiooni, mis pakub ettekujutust meie esivanemate argielust, eluviisist, tööst ja maailmavaatest. Mängud olid rahvapühade ja -kommete vältimatu osa. Raamatu eesmärk on näidata eesti ja vene rahvakultuuri sarnasusi läbi rahvamängude. Raamatus on väljas praktiliselt ühesuguste reeglite ja päris tihti ka ühesuguste nimetustega mängud. Väljaandes on lihtsad ja kergesti arusaadavad mängud, mis ei nõua erioskusi ega mingisugust inventari peale kõige lihtsama. Praktiliselt kõiki mänge võib mängida lastega alates 5. eluaastast.

Raamatus on esitletud Narva Muuseumi relvakogu 100 eset. Alajaotustes on esemed järjestatud kronoloogiliselt.
Esitletud on kaitserelvad, külmrelvad, tulirelvad, Idamaade relvad jne. Kataloogi koostaja on Narva Muuseumi teadur Vadim Bulatnikov.

Koostaja Marina Tšudinova. Kataloog sisaldab täieliku nimekirja Narva Muuseumi maalidest, mis on muuseumisse jõudnud enne 1940. aastat. Kataloog koosneb kahest osast. Esimeses osas on värvitahvitel eksponeeritud kunstikogu väärtuslikumad teosed. Teine osa on kunstikogu täielik kataloog koos olulisemate andmetega.

Kataloog on eesti-, vene- ja inglisekeelne.

Eesti esimene vanausuliste rahvalaulude kogumik, kuhu on koondatud Narva Muuseumi poolt Kallastele korraldatud välitööde materjalid. Esindatud on vaimulikud värsid, hälli-, pulma- ja ringmängu laulud, linnaballaadid ja romansid. Kõik laulud on noodistatud ning laulikut ilmestavad Pavel Varunini loodud primitiivses stiilis joonistused. Lauliku koostas Marina Kuvaitseva.

Raamatu autor – Marina Kuvaitseva on Narva Muuseumi teadur-folklorist. Raamatus “Zastolitsa. Eesti vanausuliste köök” antakse ülevaade vanausuliste peo- ja igapäevaköögist ning kalendri- (Jõulud, Lihavõtted) ja peretähtpäevade (ristsed, pulmad, matused) toitumistavadest. Raamatus on kasutatud Narva Muuseumi 1999 – 2008 ekspeditsioonidel (Mustvee, Raja, Kikita, Tiheda, Kallaste, Kolkja, Varnja) kogutud materjale vanausuliste meenutustest.
Toimetise kunstiline vormistus on teostatud käsikirja- ja vanatrükiraamatu ning lihtrahvaraamatu traditsioonides. Kujundas Pavel Varunin – Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu ja Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendamisühingu esimees.

Sissejuhatava artikli autor ja koostaja on Narva Muuseumi teadur Vadim Bulatnikov. Kataloog tutvustab mõningaid eksponaate Narva Muuseumi faleristika kollektsioonist. Põhiliselt on need mälestusmedalid, mis on pärit 17., 19. ja 20. sajandi algusest. Suur osa neist on seotud Venemaa võiduga Põhjasõjas. Kataloog on eesti-, vene- ja inglisekeelne.