Projekti „Narva raidkivi“ eesmärk on alustada nende muuseumis hoiul olevate raidkivide inventeerimisega, mis pole veel kogusse jõudnud. 8.–12. juulini valmistasid projektis osalejad ette 18 raidkivi, et need muuseumi kogusse arvata. Selle käigus fragmendid kirjeldati, mõõdeti ja pildistati.

Kultuuripärandi säilitamine ei ole aga kaugeltki projekti ainus eesmärk. Lisaks pärandi uurimisele ja säilitamisele tegeleme selle populariseerimise ja mõtestamisega, samuti oleme endale seadnud hariduse ja integratsiooni edendamisega seotud eesmärgid. Näiteks õppisid projektis osalenud tudengid mõistma kivi kui materjali ning eristama paekivi liike. Tänu ekskursioonidele ja loengutele õppisid nad paremini tundma linna ajalugu ja tunnetama oma töö olulisust projekti kontekstis. Linna elanikel oli aga regulaarselt võimalus töökotta piiluda ning seal toimuvast ja raidkividest rohkem teada saada.

„Nüüd oskame eristada Narva mitmevärvilist paekivi teistest kividest,“ rääkisid tudengid. „Raidkivi nähes hakkame kohe mõtlema, kust kohast see pärit on ja kuidas see siia sattus“. Projektis osalejate sõnul õpetab kivi kannatlikkust, detailidele tähelepanu pöörama ning paneb sagedamini mõtisklema selle üle, mis meid ümbritseb. Esialgu ilmetuna näiv kivi on valmis end uurijatele avama, kuid tema eripära avaldub tasapisi, mitte ühe sõrmenipsuga.

Olulise osa moodustas ka tutvumine muis.ee andmebaasiga. See on vahend, mida muuseumitöötajad kasutavad iga päev. Muuseumide portaal tagab ligipääsu miljonitele esemetele erinevatest Eesti muuseumidest. Kõik andmed museaalide kohta kantakse andmebaasi käsitsi. Ühe eseme üksikasjalik kirjeldamine võib võtta terve päeva. Projektis „Narva raidkivi“ osalejad täitsid neile muuseumiportaali põhjal ettevalmistatud tabelit. Nad said omal käel järgi proovida, millise suure töö peavad koguhoidjad museaalide kirjeldamisel tegema.

Suur vaev tasus end ära. Projekti raames suutis meeskond tuvastada mitmed varem tundmata detailid. Näiteks avastasime kaks fragmenti inglist, mis kaunistas varem Levin Numensi maja portaali. 17. sajandi keskpaigas kiviraidur Jakob Preussi loodud portaal hävis 1944. aastal, kuid mõned selle osad õnnestus säilitada. Juba projekti ettevalmistamise käigus märkas Eesti Kunstimuuseumi kogude kuraator Marge Laast kahte puto pea fragmenti, mis moodustasid ühtse terviku. Sellised leiud on uskumatult suur õnn, kuid ühtlasi ka pika ja raske töö tulemus.

Projekti raames jätkus ka traditsiooniline loengute sari, mis on pühendatud Narva pärandile ja selle mõtestamisele. Ajaloolaste ettekanded aitavad meil paremini mõista Narva ajalugu ning kohaliku kultuuri ja arhitektuuri eripärasid. Sel korral tulid Narva Muuseumisse oma teadmisi jagama Enn Küng, Triin Kröönström, Andrus Laansalu ja Marge Laast.

Projekti tulemusena õnnestus meil parendada kollektsiooni säilitamise tingimusi. Kivi on raske ja võrdlemisi habras materjal ning raidkivide ümberpaigutamisel peab olema väga hea põhjus. Nüüd on mitmed fondides asuvad riiulid paigutatud varasemast loogilisemalt, kivid on paigutatud alusele ja seeläbi uurijatele paremini kättesaadavad.

Tegu on alles raidkivide uurimise esimese etapiga ning ees seisab veel palju tööd. Võimalus meie pärandit säilitada ja seda kättesaadavamaks muuta on muuseumi töötajate ja meie partnerite jaoks äärmiselt inspireeriv. Tegeleme projekti järgmiste etappide ettevalmistamisega ning ootame põnevusega uusi avastusi, mida kõigiga jagada.

Projekti toetab Eesti kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Projekti meeskond:
•    Juhendaja: Marge Laast
•    Projektijuht: Anne Raud
•    Lektorid: Dr. Enn Küng, Dr. Triin Kröönström, Andrus Laansalu
•    Praktikum: Marge Laast, Helle Perens
•    Konsultant: Villu Kadakas
•    Praktikandid: Alissa Melnikova, Jelizaveta Pratkunas, Janne Randma, Regina Mets, Hedvig Ehrlich, Lea Tall
•    Toimetaja, tõlkija: Kristiina Sarjas
•    Loengute ülekanne: Artemij Fomin
•    Foto, videoklipp: Jelizaveta Gross
•    Graafiline disain, turundus: Niina Kortšagina, Darja Bojarova, Evi Žukova
•    Narva Muuseumi koguhoidjad: Galina Smirnova, Jaroslavna Nazarova, Svetlana Andreeva
Partnerid: Eesti Kunstiakadeemia, NART, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikool