Kunstnik Pavel Rotts avab installatsiooni „Ronides mälukildudel“. Installatsioon imiteerib oma vormilt klassikalist ronimisseina. Eriliseks teevad seina aga värvilised kivid, mis kujutavad barokseid elemente nagu inglipea või lendlev Herakles. Baroksed killud pärinevad Narva pommitamise rusudest 80 aastat tagasi ning need kuuluvad Narva Muuseumile. Kunstnik on võtnud elementidest vormi ning valanud plastikusse, andes inimestele võimaluse nendega kontakti astuda.
Tegu on kunstniku jätkuprojektiga „Climbing a Memory“, milles ta käsitleb ronimist kui traumaga tegelemise meetodit. Oma uurimistöös on ta kogunud materjali sellest, kuidas ronimine kui spordiala on paljudele ronijatele vahendiks, et luua meeles selgust ning tegeleda isiklike või kollektiivsete traumadega. Ta on omastanud selle praktika ning oma esimeses projektis ronis ta mööda pommitamise auke Helsingis, tegeledes keerulise Venemaa ja Soome vahelise minevikuga, seda ingerisoomlase lähtepunktist. Oma projektiga on ta liikunud Narva – linn millega tal samuti isiklik perekondlik side on ning nii jätkab ta keerulise mineviku lahti harutamist nii enda sees, kui ka väljaspool ennast.
Avalik installatsioon pakub linnaruumi uue alternatiivse viisi, kuidas keerulise minevikuga toime tulla ja sellega kontakti astuda.
Pavel Rotts (sünd 1982 a Petrozavodskis) on mitmekülgne kunstnik, kelle meediumiteks on installatsioon, skulptuur, etenduskunst ja kunstiline uurimistöö. Alates 2015. aastast on Pavel elanud Helsingis. Tal on magistrikraad Helsingi Kunsti Ülikoolist (2022), ta õppis Peterburi Stieglitzi Riiklikus Kunsti- ja Disainiakadeemias (2004) ning lõpetas 2008. aastal Peterburis Pro Arte Instituudi. Pavel kasutab oma ingerisoome identiteeti tihti loomingu lähtekohana. Tema perekonna lugu on olnud tihedalt seotud Soome ja Eestiga ning seda on tugevalt mõjutanud nende riikide ajaloolised suhted NSV Liidu ja Venemaaga.
Kunstnik: Pavel Rotts
Kuraator: Kerly Ritval
Arhitekt: Marco Manfredino
Graafiline disain: Ljubov Terukova
Toetajad: Soome Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, NART, Narva Muuseum
Kontakt: Narva muuseum
Kirjeldused
Sajandeid tagasi kaunistati hooneid väga erinevate ja eriilmeliste kivist raiutud või voolitud detailidega. Kahjuks on Narva majade raidkivist detailid säilinud vaid osaliselt, kuna viimane sõda hävitas suurema osa linnast ja varemetest õnnestus kätte saada ja säilitada vaid väike hulk selliseid elemente. Suur osa neist on samuti säilinud vaid osaliselt.
Majade kaunistamiseks kasutati erinevatel ajastutel erinevaid kaunistuselemente. Sellise keerukujulise detaili nimetus on voluut ja sellised detailid paigutati tavaliselt hoonet kaunistavate sammaste ülaossa.
Siin näeme ühte kivitükki, mille algset funktsiooni on raske tuvastada, kuna see on säilinud vaid osaliselt. Hästi töödeldavat kivi, näiteks meie paekivi ja ühte selle alaliiki dolomiiti kasutati palju hoonete välisilme ja siseruumide kaunistamisel.
Paekivist vooliti välja väga mitmesuguseid ehisdetaile, mis paigutati majade fassaadidele, aga ka siseruumidesse. Paekivi on lihtne töödelda ja siin näemegi ühe sellise ehisdetaili säilinud osa.
Paekivist vooliti välja väga mitmesuguseid ehisdetaile, mis paigutati majade fassaadidele, aga ka siseruumidesse. Paekivi on lihtne töödelda ja siin näemegi ühe sellise ehisdetaili säilinud osa.
Siin näeme ühe inglikuju säilinud osakest. Tegemist on ingli käega ja tavaliselt paikesid sellised kujud kirikutes.
Tegemist on kunagise trepiastmega. Ka trepiastmeid töödeldi eelnevalt, et need oleksid visuaalselt kenad vaadata ja et neil oleks mugav astuda. Ümar osa, mida siin näeme, on spetsiaalselt voolitud trepinina.
Sellel marmorist tükil on näha kahte inimest, kes kujutavad omavahelist võitlust või kaklust. See on osa suuremast kompositsioonist, mida nimetatakse bareljeefiks. Selliseid taieseid nimetatakse üldise nimetusega monumentaalkunstiteosteks.
Inimese pead ja nägu kasutati sageli hoonete kaunistamisel, eriti sageli võis neid näha hoone peasissepääsu kohal. Näiteks Narva vanade hoonete peasissepääsud olid väga uhkelt kaunistatud ja sellist kaunistatud ukse ümbrust nimetatakse portaaliks. Just portaalide kohal ja peal paiknesid sageli inimest kujutavad skulptuurid.
Selle elemendi puhul on taas tegu osaga inimest või inimese välimusega inglit kujutavast skulptuurist. Kuna mitmed sellised kivimaterjalid on haprad, ei õnnestu sõjaolukorras, kui hooned hävivad, sellistel skulptuuridel tihti terveks jääda.
Erinevaid kivist tehtud elemente kasutati varem tihti majade kaunistamisel. Kivist vooliti välja erinevaid detaile ja sellist käsitööliiki nimetatakse raidkivikunstiks.
Väikese poisslapse pea oli varem väga levinud element hoonete, aga eriti hoonete interjööride ehk siseruumide kaunistuselement. Sellise elemendi nimetus on puto, mis itaalia keeles tähendabki poissi. Tihti olid sellisel kivist poisil ka tiivad.
Erinevatest kivimaterjalidest tehti vanasti ka kahurikuule. Siin on üks osaliselt säilinud kahurikuul. Hiljem, tulirelvade arenguga sõjamasinad ja laskemoon täiustuvad ja muutuvad efektiivsemaks ning kivist kahurikuule enam ei kasutata.
Installatsiooni pildid
