Sissejuhatavas tunnis räägime sellest, kuidas muuseum säilitab ja tutvustab minevikku. Arutleme, mille poolest erineb muuseum koolist ja raamatukogust, millised kogud on olemas ning miks saavad mõnedest asjadest eksponaadid, teised aga jäävad tarbeesemeteks. Õpime esemetega ettevaatlikult ümber käima ning tutvume mõistetega eksponaat, ekspositsioon, fond ja restaureerimine. Praktilises osas katsetame arheoloogi peamisi töövahendeid ning näeme, kuidas saab leiust muuseumi eksponaat.

Heidame pilgu rüütlite maailma: kellest võis saada rüütel, millest koosnes tema turvis, kuidas toimisid sümbolid vappidel ja milleks neid vaja oli. Võrdleme populaarseid kujutelmi rüütlitest ajalooliste faktidega, uurime erinevaid varustuse detaile ja käitumisreegleid. Praktilises osas valmistame paberist linnuse ja arutleme, kuidas kindlus elanikke kaitses. Olulised mõisted: rüütel, turvis, keskaeg.

Uurime, millist rolli mängis jõgi inimeste elus: kaubandus ja sillad, kalapüük ja piir, turvalisus ja linna areng. Arutleme, kuidas jõgi inimtegevuse mõjul muutus ning kuidas on inimesed jõe olemusega kohastunud. Praktilises osas valmistame „Narva kala“, mis sümboliseerib linna ja jõe sümbioosi. Olulised mõisted: jõgi, linn, kaubandus.

Tutvume Narva linna rahvapärimusega: salajased käigud, sümbolid fassaadidel, kangelased ja nende lood. Otsime, kuhu on legendides peidetud tõsielulised detailid, ning miks püsivad sellised lood sajandeid. Praktilises osas valmistame välja valitud legendi ainetel maski, kostüümi rekvisiidi või mõne muu eseme ning proovime etendada lühikese stseeni. Olulised mõisted: legend, pärimus, tegelaskuju.

Mis ühendab kõigi ajastute ja kultuuride lapsi? Otseloomulikult soov mängida. Programmi raames tutvume põlvest põlve edasi antud Eesti rahvamängudega. Mängime liikumis- ja muusikamänge, proovime laulda rahvalaule ning uurime, kuidas saab lõbus ajaviide osaks traditsioonidest. Olulised mõisted: traditsioon, mäng, liikumine.

Tarkade kivist katsetuste ja vaatlusteni: räägime, millega tegelesid alkeemikud, kuidas nägi välja nende sümbolite keel ja mis osa nende tööst oli abiks kaasaegse keemia tekkimisele. Arutleme ainete omaduste ja muutumise üle. Praktilises osas teeme lihtsaid ja ohutuid katseid, et võlukunsti oma silmaga näha. Olulised mõisted: alkeemia, aine, eksperiment.

Otsime linnas lõvisid, kalu ja draakoneid: fassaadidel, vappidel ja dekoratiivplastikas. Arutleme, mida need sümbolid tähendavad ning miks valiti just need elumajade ja ühiskondlike hoonete kaunistamiseks. Praktilises osas loome linna sümboolika ainetel väikese seebist skulptuuri. Olulisemad mõisted: sümbol, arhitektuur, skulptuur.

Novembri pimeduses on midagi maagilist: küünlaleek, krabisev rüü ja sammud ukse taga. Narva Muuseumi haridusprogramm tutvustab, kuidas Kadripäev ja Mardipäev on kujunenud ning milline on nende roll Eesti rahvakalendris. Räägime sanditamise kommetest, õnnesoovidest ja sellest, miks kadrid on valguse kandjad ning mardid viljakuse toojad. Uurime nende tavade juuri ja väärtusi, mis on hoidnud kogukondi koos põlvest põlve. Lapsed mängivad liikumismänge, õpivad lühikesi laule ja teevad väikese rollimängu „külaskäiguga”. Koos arutleme, milliseid häid soove on tark jagada ja kuidas neid viisakalt esitada. Programmi osana on loov meisterdamine, mille saab koju või klassi kaasa võtta. Tund lõpeb lühikese kokkuvõtte ja rõõmsa „õnne ringiga”, mis toob pimedasse novembrisse helgust ja ühtehoidmist. Programm toimub nii linnuses kui ka tellija juures (nt. klassiruumis). Sobib algklassidele. Hind: 5 € osaleja kohta. Kestus 45 min, min 10 in.