Eesti kirjanduse päev 

Täna, 30. jaanuaril on Eesti kirjanduse päev. Raamatud on Eestis alati au sees olnud, kuid nii häid võimalusi ja valikut kui tänapäeval, pole kunagi varem olnud. Näiteks iseseisvas Eestis aastatel 1918–1940 tegutses Narva linnas ametlikult kaks avalikku raamatukogu: 1897. aastal asutatud Narva Raamatukogu Seltsi ja 1921. aastal asutatud Narva Haridusseltsi oma. Neist esimene asus endises Börsihoones ja teine aadressil Suur tn. 26. 
Avalike raamatukogu kõrval võis raamatuid laenutada ka Joh. Roosipuu kaubamaja ja N. Dawõdowi raamatukaupluse juures tegutsenud laenuraamatukogudest. Lisaks oli oma raamatukogu kümnel linna alg-, kesk- ja kutsekoolil. Samuti oli seltsidel ja asutusel oma raamatukogu, mida said kasutada ka pereliikmed. 
Paraku nendes raamatukogudes oli kehv valik eialast kirjandusega ja nii pidi iga arst või õpetaja ise vajalikud raamatud koju muretsema. Üks suurimaid isiklike raamatukogusid Narvas oli J. Wälbe oma, kus olevat üle 3000 raamatu. Tegemist olnud tema kolmanda raamatukoguga, mille ta asutas 1920. aastal. Esimene raamatukogu jäi I maailmasõja ajal Poola, teise oli ta sunnitud Venemaal Volga asunikele jätma. Suuruselt teine oli J. Niinase erakogu, mis koosnes 2044 raamatust. Omanik alustas raamatute kogumist juba 1892. aastal. Ära märkimist on väärt ka J. Jalase ja G. Kivise kollektsioon, kus oli samuti 2000 raamatu ringis.
Fotole kommentaar: Teise maailmasõja eelne Narva börsihoone, kus asus Narva raamatukogu seltsi raamatukogu.