Narva lipp 1935

1934–1936 aastal tehti ära mahukas töö, et ühtlusta kõigi kohalike omavalitsuste lipud ja vapid. Lipu kavand saadeti Narva linnavalitsusele 1934. aastal, kus see kohe heaks kiideti. 
1935. aasta 28. mail toimunud istungil otsustas ka Narva linnavolikogu kinnitada esitatud linna lipu. Otsuse järgi pidi lipp koosnema kahest horisontaalsest ribast, millest pealmine on kollast värvi ja alumine rukkilillesinine. Need värvid olid ajalooliselt kinnitatud linna värvidena Rootsi kuninga Johan III õigustekirjas 22. juulil 1585. aastal. 
Siseministeerium jõudis alles 1939. aastal kõigi Eesti linnade vappide ja lippude vormistamiseni. 1940. aasta juunis oli valminud riigipea Konstantin Pätsi otsus linnade vappide ja lippude kohta koos kirjeldusega. Paraku riigipööre ja alanud nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud enam võimalik otsust välja kuulutada. Selleni jõuti pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1990. aastate alguses.
Narva linna lipp on üks väheseid säilinud sõdadevahelises Eestis õmmeldud lippe. Kohe pärast linnavolikogus heakskiitmist 1935. aastal, ootamata ära seaduse väljakuulutamist, lasti lipp Narva Naiskutsekoolis valmis õmmelda. Lipu valmistamise ajend võis olla 1936. aastal toimunud Põhjasõjas langenud Rootsi sõdurite mälestusmärgi avamine ja Rootsi kuningakoja liikmete visiit Narva. 
Teadmata viisil elas lipp üle Narva traagilise hävingu Teises maailmasõjas ja see võeti muuseumi  põhikogusse vastu 1951. aastal. Paraku lipp ei sobinud ideoloogilistel põhjustel muuseumikogusse ja see arvati peatselt välja. Vaatamata sellele lipp säilis ja Eesti taasiseseisvumise järel ennistati see 23. septembril 1992. aastal taas põhikogusse. 
Tänapäeval kasutusel olev - kollane (küpse rukise), sinine (merelaine, türkiissinine) - Narva lipp kinnitati volikogus 19. jaanuaril 1994. aastal. 

Pilt: Narva linna lipp (NLM _ 1924:13 Aj 378:2)