Tsunfti lippud

Kui arvate, et mõisted bränding, ettevõtte identiteet ja firma sümboolika on tänapäeva leiutised, siis meil on teile nii mõndagi rääkida!

Alles see oli, kui kõik eluks vajaliku valmistasid käsitöölised, kes ka ise oma tooteid müüsid.

Keskajast alates on Narvas töötanud erineva valdkonna käsitöölised, kes koondusid Saksamaa eeskujul tsunftidesse. Igal tsunftil oli põhikiri, pitsat, karikad ning embleemidega tsunfti lipud. Narva käsitöölised koondusid tsunftidesse kuni 1865. aastani. Narva väikegild, mis ühendas käsitöölistest sakslasi, eksisteeris kuni 1920. aastani. Narva Muuseumi kollektsioonis on säilinud tsunftide lipud. Neid on seitse – lukkseppade, seppade, kingseppade, maalrite, rätsepate, pagarite ja lihunike omad.

Tsunfti lippudel on kaks kuupäeva: tsunfti asutamise ning lipu uuendamise kuupäev. Aja jooksul kangas kulus ning lipp uuendati eelneva eeskujul. Viiel lipul on üks ja sama uuendamise kuupäev: 26. august 1856. Tegemist on keiser Aleksander II kroonimise päevaga. Lihunike tsunfti lipul puudub kuupäev, kuid arvatavasti valmistati seegi 1856. aastal. Maalrite tsunfti lipp uuendati 1880. aastal. Sellel päeval tähistati kõikjal üle Venemaa keiser Aleksander II troonile tõusmise 25. aastapäeva.

Lippude esiküljel on kujutatud kas käsitööliste töövahendeid või toodangut, tagumisel aga Narva vapp.

Lippe hoiti väikegildi majas. 1930. aastatel eksponeeriti neid Peeter I majas. Praeguseks on need aga osa Narva Muuseumi kogust.

Nagu näete, teadsid meie esivanemad brändi identiteedist nii mõndagi.

Foto: Pagarite tsunfti lipp