Pärltikandiga rahakott

Kõik me teeme oma lähedastele kingitusi. Üks ostab neid poest, teine aga eelistab midagi oma kätega valmis teha.
Kaks sajandit tagasi oli populaarseks ja moodsaks kingituseks pärltikandiga rahakott.

Värvilisi klaaspärleid on käsitöös kasutatud iidsetest aegadest, kuid pärlitest käsitööesemete hiilgeajaks oli 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi esimene pool. Tolle aja pärlid olid tänapäevastest märgatavalt väiksemad.
Näiteks selle Narva Muuseumi kogust pärit rahakoti ühel ruutsentimeetril on 121 pärlit! Arvestades, et rahakoti suuruseks on 9x11,5 cm, saame lihtsa arvutusega teada, et rahakoti ühe külje jaoks kulus üle kümne tuhande pärli.
Reeglina kasutati tikkimisel erinevate süžeedega mustreid. Üks ajatuid süžeesid on lilled. Rahakoti ühele küljele on pärlmutter-opaali taustale loodud teeroosi oksad, teisele aga samasuguste roosidega ümbritsetud lüüra. Metallist sulgur on samuti lilledest ja lehtedest koosneva ornamendiga kaunistatud. Sageli oli kujutatud süžeedel sümboolne tähendus, mida me praegu kahjuks ei tea. Tänapäevaste sümbolite tõlgenduste põhjal võime vaid oletada, et roosa roos sümboliseeris õnne, lüüra aga oli loomingu ja inspiratsiooni sümboliks.
Selline tikand nõudis pühendumust, tähelepanelikkust ja kannatlikkust. Töö detailsus hämmastab meid isegi kakssada aastat hiljem!

Peenrahakott (NLM _ 1:768 Aj 1:768); Narva Muuseum SA;

Peenrahakott (NLM _ 1:768 Aj 1:768); Narva Muuseum SA;

Peenrahakott (NLM _ 1:768 Aj 1:768); Narva Muuseum SA;

Peenrahakott (NLM _ 1:768 Aj 1:768); Narva Muuseum SA;