- Narva Muuseum

1944. aastal jõudsid teise maailmasõja lahingud taas Eesti pinnale.

Märtsi esimesel nädalal algas Punaarmee järjekordne suurpealetung Narva suunal. See tõi kaasa ka Nõukogude lennuväe laastava õhurünnaku Eesti linnadele. Kõige enam kannatas suurpommitamises Narva linn, mille kohal lendasid Punaarmee lennukid 6.–8. märtsini. Eesti ajaloolase Reigo Rosenthali andmetel tegi Punaarmee lennuvägi 1322 lennukiväljalendu, mille käigus heideti Narva linnale kokku ligi 1600 tonni pomme. See on kaks korda rohkem kui Nõukogude lennuvägi viskas Tallinnale õhtul ja ööl vastu 10. märtsi.

Punaarmee pommitas Narvat ka järgmistel kuudel. Lõpliku punkti linna hävingule pani 25. juuli massiivne suurtükituli, mille käigus muudeti muuhulgas rusudeks seni suhteliselt hästi säilinud Hermanni linnus. Oma osa linna objektide hävingus oli ka taganevate Saksa vägede korraldatud õhkimistel, mida jõuti ellu viia küll vaid osaliselt. Sõjategevus Narvas, milles hävis ajalooline hoonestus, kestis kuni 26. juulini 1944, mil Punaarmee hõivas linna.

Vahetult pärast sõjategevuse lõppu dokumenteeriti ja pildistati sõjakahjud. Selle põhjal koostati kolmes keeles ülevaade ja fotoalbum, mis esitati süüdistusmaterjalina Nürnbergi sõjakurjategijate kohtuprotsessil. Nõukogude võim pani kogu süü Vana Narva hävingus sakslaste arvele. Juba esimesest Narva märtsipommitamise aastapäevast alates 1945. aastal levitati Nõukogude propagandas narratiivi saksa hävitustööst ja nõukogude ülesehitustööst.

Narva raekojas, 6. märtsil kell 15.00 (eesti keeles) ja 18.00 (vene keeles) annab ajaloolise ülevaate Narva sündmustest teises maailmasõjas muinsuskaitsja ja ajaloolane Madis Tuuder.

Loengud järgi vaadata saab SIIT