Märtsipommitamine Narvas

1944. aasta alguses sattus Narva teise maailmasõja halastamatute lahingute epitsentrisse. Punaarmee tungis edasi läände, sundides Wehrmachti väed taganema.
Ühe osa Punaarmee pealetungist moodustas Narva ulatuslik pommitamine 6.–8. märtsini, milles osales umbes 100 lennukit. 8. märtsil järgnes õhurünnakule ka 2,5 tundi kestnud suurtükituli. Märtsipommitamise käigus hävis suurem osa seni tervena püsinud Narva linnast, sh ajalooline vanalinn.
Punaarmee pommitas linna ka järgmistel kuudel. Lõpliku punkti linna hävingule pani 25. juuli massiivne suurtükituli, mille käigus muudeti muuhulgas rusudeks seni suhteliselt hästi säilinud Hermanni linnus. Oma osa linna objektide hävingus oli ka taganevate Saksa vägede korraldatud õhkimistel, mida jõuti ellu viia küll vaid osaliselt. 26. juulil 1944. a sisenes Punaarmee tühjaks jäänud Narva. Linna sõjaeelsest 3200 hoonest oli enam-vähem terveks jäänud ligi 200. 
Samal ajal, 1944. a märtsis pommitati ka teisi Eesti linnu. Näiteks tabasid suured purustused Tallinna, kus hävis ligi 35% linna elamispindadest. Need päevad on Eesti ajalukku läinud märtsipommitamise nime all.
Mõned faktid hävinud Narvast: 

  1. Teise maailmasõja järel olid Narva vanalinna hooned veel taastamiskõlblikud, mida võib näha ka sõjajärgsetelt fotodelt. Varemeis Narva vanalinn võeti 1947. aastal muinsuskaitse alla ning ette valmistati restaureerimisprojekte. Kahjuks jäid need okupatsioonivõimude plaanid pelgalt paberile: 1953. asuti kannatada saanud ehitisi lammutama ning nende asemel ehitama Nõukogude ajale iseloomulikke korrusmaju.
  2. Säilis või taastati ligi viiskümmend sõjaeelset hoonet, millest tänaseks on säilinud paarkümmend.
  3. Sõja järel oli elamiskõlblikke maju säilinud kõige enam Kreenholmi linnaosas, kuhu punavõim suunaski peamised ressursid taastamistöödeks.
  4. Pärast sõda viis punavõim läbi sõjas kannatanud Narva hoonete pildistamise. Nende põhjal koostati fotoalbum kolmes keeles, mis esitati sakslaste süü „tõendina“ Nürnbergi kohtuprotsessil. Juba esimesest Narva märtsipommitamise aastapäevast alates levitati narratiivi Saksa hävitustööst ja Nõukogude ülesehitustööst. 

6. märtsil kell 16.30 avatakse Narva Muuseumi lossipargis (Peetri plats 7) Narva märtsipommitamise 80. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate teisest maailmasõjast Eestis ja Narva hävingust 1944. aastal. Näitus jääb avatuks 2024. aasta lõpuni.


 

Narva. Carl Sarap. 1939 / Narva. 1944. NLM

Narva linnus. 1910–1918 / Narva linnus. 1944. NLM

Narva raekoda. 1930 / Narva raekoda. Enn Kiviste. 1950–1955. NLM

Narva linnus. 1912 / Narva linnus. 1945–1946. NLM

Raekoja plats. Carl Sarap. 1939 / Raekoja plats. 1944. NLM

Narva. Peeter I maja. 1923 / Peeter I maja. Vladimir Kostoškin. 1946–1947. NLM

 

05.03.2024