Näitus „Narva 54“

Narva vanalinn oli enne Teist maailmasõda üks Eesti kaunimaid ja terviklikumaid ajaloolisi linnasüdameid. 1944. aasta märtsis hävitas Nõukogude lennuvägi suure osa linnast, millele järgnenud sõjategevus kestis kuni 26. juulini, mil Punaarmee Narva vallutas. Aasta lõpuks oli kogu Eesti Nõukogude okupatsiooni all.

Kuigi paljud vanalinna hooned olid veel taastamiskõlblikud, võeti 1947. aastal vastu otsus need muinsuskaitse alla võtta. Eesti arhitektid ja kunstiteadlased koostasid taastamisprojekte, nagu tehti ka Lääne-Euroopas. Ent poliitilise tahte puudumise tõttu otsustati varemete säilitamise asemel need lammutada.

Varemete lammutamine algas kohe pärast sõda ja muutus 1950. aastatel massiliseks. Paljud hooned, mis oleks võinud taastamist leida, hävitati süstemaatiliselt ning nende asemele rajati tüüpilised nõukogudeaegsed elamud. Täna on Narva vanalinnast säilinud vaid üksikud sõjaeelsed hooned, samas kui enamik linnaruumist on kaetud nõukogudeaegse hoonestusega.

Näituse „Narva 54“ fookuses on otsused ja sündmused, mis määrasid Narva vanalinna saatuse pärast sõda. See on järg „Narva 44“ näitusele. Seekord uurime, mis juhtus varemetes linnaga ja miks otsustati taastamise asemel hooned lõplikult lammutada.

Näitusel on eksponeeritud ajaloolised fotod, dokumendid ja kavandid, mis pärinevad erinevatest Eesti muuseumidest ja arhiividest, sealhulgas Narva Muuseumist ja Eesti Rahvusarhiivist. Need materjalid aitavad mõista, kuidas ja miks kujunes Narva selliseks, nagu me seda täna tunneme.
Näitust saab külastada tasuta Narva lossipargis.

• Kuraator: Madis Tuuder
• Konsultant: Zurab Jänes
• Projektijuht: Anne Raud
• Toimetaja: Zurab Jänes
• Keeletoimetaja: Kristiina Sarjas
• Tõlge: Anastassia Belitško-Popovych
• Graafiline disain: Janne Jaagant
• Koostööpartnerid: Eesti Ajaloomuuseum SA, Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, Kultuurkapital SA