Rändnäitus "Tähelepanu! 1991! Start!"

2021. aasta 20. augustil on Eesti Vabariik olnud taas 30 aastat iseseisev. Nii kaua ei ole meie riik kunagi varem järjest eksisteerinud. Tol momendil ei teadnud veel keegi, kas kätte tulnud võimaluste oskuslik kasutamine Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks oli midagi pöördumatut või lihtsalt hetk.  Eesti taasiseseisvumine ja oma riigi üles ehitamise protsess ei ole määratav ühe kuupäeva ja ühe sündmusega vaid on tärganud kodanikuühiskonna poolt suunatud järjepideva poliitika ja tegutsemise tulemus.

Kuidas tajusid muutusi Eesti erinevate paikade inimesed? Uued poliitilised ja majandusolud nõudsid kohanemist. Paljudes piirkondades tööd andnud üleliidulised ettevõtted lõpetasid tegevuse, samas kadusid ka piiritsoonid ning avati suletud linnad. Inimeste ootused, unistused, aga ka hirmud olid seotud tol hetkel suure tundmatuga – iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigiga. Ei teatud veel, kas ja kui siis milliseid raskusi tuli uues ja uuenevas ühiskonnas hakkamasaamiseks ületada. Teisalt oli ka suurte lootuste aeg. Igaühel oli ju oma unistuste Eesti Vabariik ehk kõik ootasid iseseisvusest oma ideaalriigi sündi.

Näitus “ Tähelepanu! 1991! Start ” püüab tuua publikuni Eesti erinevate kohtade ootused ja lootused, ja vastata küsimusele, kui paljud 1991. aastal loodetust on 30 aastat hiljem täitunud. Rändnäitusel seame keskmesse üksikisiku ja kohaliku kogukonna perspektiivi. Uurime tollaseid kohapealseid olusid ja meeleolu Kuresaare, Rakvere, Valga, Narva, Tartu ja Tallinna inimeste näitel. Saame teada, kas inimeste eluga rahulolu on aastatega muutunud ja kuidas vaadatakse täna tollastele oludele tagasi?

Kõiki neid teemasid analüüsiv ajaloolabor paikneb 12-meetrises merekonteineris, mis annab võimaluse eksponeerida vestlustel kohalike inimestega üles võetud videomaterjali ning pakkuda kaasavat külastuskogemust. Laboris analüüsitakse sündmuseid, mida kohalikud kogukonnad pidasid omariikluse taastamise aastatel kõige olulisemaks ning uuritakse, kuidas need suhestasid ametliku poliitikaga. Läbi erineva taustaga inimeste lugude antakse ülevaade omaaegsete kogukondade ootustest ja nende täitumisest.

Rändnäitus läbib oma teel Tallinna, Rakvere, Jõhvi, Narva, Tartu, Valga, Pärnu ja Kuressaare. Sellega kaasas käivad hariduslikud tegevused väärtustavad kohta ja on olulised praegustele kogukondadele kohaloo mõtestamiseks.

Igas kohas toimub ühepäevane ajaloofestival. Narvas toimub ajaloofestival 20. augustil Narva linnuse läänehoovis.

Ajaloolabor aitab ka põlvkondi, kes otsestest sündmustest osa ei saanud, Eesti Vabariigi taassünni lugu ja edasist arengut mõista.  

Projektis osalevad: SA Eesti Ajaloomuuseum,  Saaremaa Muuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Linnaajaloo Muuseumid, Valga Muuseum, SA Narva Muuseum, Pärnu Muuseum ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Näitus on valminud Kultuuriministeeriumi Muuseumide kiirendi toetusel.

Rändnäitus reisib mööda Eestimaad järgmistel kuupäevadel:

Tallinn: Noblessner, Adam Krusensterni väljak, 28. mai - 8. juuni

Valga: Vabaduse 3, 10. juuni - 24. juuni

Rakvere: Rakvere linnuse esine parkla, 26. juuni - 18. juuli

Jõhvi: Jõhvi kontserdimaja väljak, 20. juuli - 1. august

Narva: 2. august - 29. august

Tartu: Küüni tänav, 31. august - 19. september

Pärnu: Pärnu muuseumi esine väljak, 21. september - 10. oktoober

Kuressaare: peaväljak, 12. oktoober - 31. oktoober

Näituse kuraatorid: Krista Sarv, Mari-Leen Tammela (Eesti Ajaloomuuseum); Marju Rebane (Valga Muuseum); Priit Kivi, Piret Hiie-Kivi (Saaremaa Muuseum); Svetlana Andrejeva, Andrei Murd (Narva Muuseum); Uno Trumm (Virumaa Muuseumid); Martin Jaigma (Tartu Linnaajaloo Muusemid); Anne-Ly Reimaa, Anne Uttendorf (Jõhvi Muuseumi Selts); Maarja Padari-Kallit,Piret Pedanik (Pärnu Muuseum)

Videointervjuud: Jaak Kilmi, Andres Keil, operaator Joosep Matjus

Arhiivikaadrid: Jaak Kilmi, Mariann Jüriorg, täname: ERR, Filmiarhiiv

Sisearhitektuurilahendus ja graafiline disain: MOTOR

Sisearhitektuurilahendus: Kadri Kaldam (KOKO arhitektid)

Graafiline disain: Gertu Kallas

Näitus on valminud Kultuuriministeeriumi Muuseumide kiirendi toetusel.

Täname: Kultuurkapital, PLTRANS OÜ, Andrus Kõresaar, Ott Sarapuu, Kristo Rämson, Agnes Aljas (Eesti Rahva Muuseum), Studio Leek

Foto: Aasta 1994 – riik taastati majanduskriisis, kuid varsti olid lettidel mango ja avokaado. Tõsi, viimase eesti keeles kirjutamine vajas veel õppimist. Foto:Toomas Huik, 1994