Näitus „Aleksander Normak. Vana Narva välisilme hoidja“

Näitusel on kesksel kohal maal „Vana Narva Heinaturu ääres“

Maal „Vana Narva Heinaturu ääres“ on kolmest selles mininäituste sarjas esitletust kõige värvikirevam. Impressionistlik laad ja soe, külluslik värvipalett aitavad suurepäraselt edasi anda päikeselise suvepäeva meeleolu. 

Normaku loomingus võib selgelt eristada kaht kunstilist väljendusviisi. Graafikas keskendus ta detailidele ja varjudele, mida on hästi näha tema arvukatel Vana Narva visanditel. Maalikunstis lähenes ta aga teise nurga alt: üldistas vorme, pehmendas kontuure ja pööras tähelepanu eelkõige meeleolule.

Maalil kujutatud sisehoov endise Heinaturu piirkonnas asus Vahe (Rezdelnaja, praegu Heinaturu) ja Pagari (Bulotšnaja, tänaseks linnapildist kadunud) ristumiskoha lähistel. Sõdadevahelisel perioodil oli see Vana Narva nurgake eriti populaarne kunstnike seas, kes siin elasid ja tihti linnavaateid visandasid.

Ehkki piirkond oli kunstnike jaoks väga tuttav, on Normak valinud vaate, mida kujutati pigem harva. Reeglina kujutati „pidulikku“ Narvat ehk kauneid majade ja kirikute fassaade, hästi äratuntavaid linnavaateid. Sel teosel näitab kunstnik armastatud Narvat aga seestpoolt – ehedat ja sooja, millisena nägid seda linlased ise.

Autorist

Aleksander Normak, sündinud 17. veebruaril 1895 Lüganusel – silmapaistev Eesti kunstnik ja graafik.

Lõpetanud Kunstide Edendamise Seltsi Kooli Peterburis (1911–1917), naases ta pärast ajateenistust 1920. aastal Narva. Ta leidis kiirelt erialase töö, hakates õpetama joonistamist. Hiljem õpetas Normak Tapal, Paides, Kehras ja Tallinnas.

Ta osales aktiivselt linna kultuurielus. Samuti valmistas dekoratsioone kohaliku teatri tarbeks ning esines ka ise laval. 1929. aastal viis Normak koos Voldemar Peili ja Aldred Tuisuga ellu oma unistuse, asutades Narva Kunstiühingu.

Kunstniku looming arenes kubismi ja futurismiga eksperimenteerimisest realismi ja impressionismini. Tema teoste peamisteks motiivideks olid Vana Narva tänavad, hoovid, kirikud ja portaalid. Normaku pliiatsi-, söe- ja tušiga loodud graafilised tööd paistsid silma oma detailsuse ja arhitektuuri romantilise käsitluse poolest.

1984. aastal meie seast lahkunud Aleksander Normak oli üks neist, kes kujundas sõdadevahelise Narva kultuurielu ning inspireeris noori kunstnikke. Tema joonistused ja graafika aitasid talletada linna välisilmet, mis on tänaseks igavikku kadunud.

Näitusesarjast

Näitusesari kutsub meenutama sõjaeelset Narvat – linna, kus tuksus kunagi elav kunstielu.

Kolm Narva kunstnikku – Voldemar Noormägi, Ardo Sivadi ja Aleksander Normak – oleksid 2025. aastal tähistanud juubelit. Nende looming kõneleb linna saatusest: õitsengust, kaotusest ja mälestuste hoidmisest.

Iga pop-up näitus keskendub ühele kunstnikule ja tema ühele teosele. Projektis osalesid Narva Eesti Gümnaasium ja TÜ Narva kolledž. Näitusetekstid koostas gümnasist Ilja Olkhovetskiy koos Narva Muuseumiga. Näituse toetas Eesti Kultuurikapital.

Näitust saab tasuta külastada TÜ Narva kolledži fuajees.