SA Narva Muuseum võitis vaidlused Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK), mis puudutasid muuseumile Euroopa Liidu struktuurivahenditest seoses Narva Hermanni kindluse konvendihoone ja põhjamüüride rekonstrueerimisega antud toetusi. 


RTK leidis, et muuseum rikkus lepingute muutmisel RHS §-i 123, kuna lubas töövõtjal anda lepingu täitmise tagatis garantiikirja asemel arvetelt kinnipidamisena. Muuseum pidas enne lepingute muutmist nõu nii rakendusüksuse kui ka Rahandusministeeriumiga. Sellele vaatamata asus RTK seisukohale, et tegemist oli keelatud muudatustega ning tunnistas 2021. aasta otsusega konvendihoone lepingus ja 2022. aasta otsusega põhjamüüride lepingus, mitteabikõlblikuks kokku ligi 900 000 eurot kulusid. 

Tallinna Halduskohus tühistas 2023. aasta märtsis konvendihoone lepingus tehtud finantskorrektsiooni. RTK esitas otsusele apellatsioonikaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti RTK apellatsioonkaebus rahuldamata, jõustus 2025. aasta märtsis. Seejärel tunnistas RTK põhjendatuks muuseumi kaebuse seoses põhjamüüride lepinguga, Tallinna Halduskohus tühistas ka seal tehtud finantskorrektsiooni otsuse ning kohtulahend jõustus 2025. a mais.

Narva Muuseumi esindas kohtus vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid), kelle sõnul kinnitavad kohtulahendid, et muuseumi poolt hankelepingu muutmine oli seaduslik: „Meie seisukohtadega nõustusid nii haldus- kui ka ringkonnakohus. Tegemist on kahtlemata ühega nendest märgilistest otsustest, millel on laiem mõju ka teiste avaliku sektori asutuste sarnastele vaidlustele. Mul on siiras heameel, et klient usaldas esinduse vaidlustes, mille tulemusel oli kliendi jaoks niivõrd otsustav tähtsus.“

SA Narva Muuseumi juhatuse liige Maria Smorževskihh-Smirnova rõhutab, et tegemist ei ole pelgalt rahalise võiduga: „See on õiglus Narva muuseumi ja meie töötajate suhtes. Tunnustame kohtusüsteemi sõltumatust ja tunneme heameelt, et meie seisukohti kuuldi ja aktsepteeriti. Tagastatud vahendid võimaldavad meil jätkata kultuuripärandi hoidmist, pakkuda uusi elamusi ning tugevdada oma tegevusvõimekust majanduslikult keerulisel ajal.“
Pressiteate saatmise hetkeks oli muuseum saanud RTK-lt tagasi kõik finantskorrektsiooni otsuste alusel makstud summad, samuti tasus RTK ca 45 000 eurot muuseumile kohtukulude ja intressina alusetult saadud summade katteks.
Alates 2018. aastast on Narva Muuseum ellu viinud ulatuslikke rekonstrueerimisprojekte Narva linnuses, Euroopa Liidu välispiiri programmi ja Eesti Kultuuriministeeriumi toetusel. Eesti EL poolt kaasrahastatava projekti ER3 kestvus oli 52 kuud ja selle kogumaksumus oli ca 5,93 miljonit eurot. 

Pressikontakt:
Maria Smorževskihh-Smirnova, SA Narva Muuseumi juhatuse liige: maria.smorzevskihh-smirnova@narvamuuseum.ee
 

03.06.2025