Mälestusmärk „Rootsi lõvi“
1936. aastal avati Narva kesklinnast umbes 3 km kaugusel Härmamäe külas monument nimega Rootsi lõvi, meenutamaks Põhjasõjas 1700. aastal toimunud rootslaste võiduga lõppenud Narva lahingut.
Rootsi kuningriigi kingitusena kerkinud monument rajati kunagisele Põhjasõja lahinguvälja Rootsi armee kahuripositsioonile ning kujutas endast kõrgel graniitpostamendil seisvat pronksist lõviskulptuuri. Lõvi-motiivi kasutamine tulenes sellest, et tegu oli võimu sümboliga, mida kasutas oma ametlikus sümboolikas ka Rootsi kuningriik.
Mälestusmärgi kavandas rootsi arhitekt Ragnar Östberg, skulptuur ise oli Stockholmi kuningalossi ette 1704. aastal paigaldatud lõvikuju koopia. Selle autor oli prantsuse kujur Bernard Foucquet, kes sai teost luues inspiratsiooni ühest 16. sajandil Roomasse Villa Medicisse püstitatud marmorlõvist. Narva paigaldatud majesteetlikku lõvi hakati rahvasuus kutsuma Rootsi kutsikaks. Teise maailmasõja käigus monument hävitati, lõvi ise olevat viidud Saksamaale ja seal ümber sulatatud. Praegu asub monumendi kohal madal rusuhunnik.
2000. aastal Narva lahingu 300. aastapäevaks monument taasavati, kuid nüüd juba teises asukohas ning tunduvalt väiksemas mastaabis. Uus lõvi paigaldati Joaoru kõrgele kaldale, kust avaneb maaliline vaade mõlemale linnusele, Joaorule ja jõele. Monumendi üldine lahendus jäi sarnaseks, kuid lõvikuju rajamisel kasutati nüüd eeskujuna Stockholmi kuningliku kunstiakadeemia ees asuvat pisut väiksemat lõvikuju, mis on omakorda koopia 16. sajandil itaalia kujuri Flaminio Vacca loodud ja samuti Roomas Villa Medicit kaunistanud lõviskulptuurist. Monumendi ümbruse haljasala kujundas kohalik arhitekt Vladimir Orlov.
Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)