Muuseumitunni teemaks on võimu, ühiskonna ja kunsti vastastikune suhe. Püsiekspositsiooni „Elu või karma? Narva lood“ tööde üle arutlemise käigus võrdlevad õppijad meie piirkonna ühiskondlikus ja poliitilises olukorras toimunud muutusi kunstimaailmas toimunud protsessidega viimase kolme sajandi jooksul. Selle tulemusena selgitame konkreetsete tööde näitel, kuivõrd sõltumatud kultuuritegelased valitsusest on ning milliseid tähtsaid sotsiaalsed funktsioone on kunst täitnud Venemaa Keisririigis, Nõukogude Liidus ja tänapäeval. Iseseisva ülesande käigus õpivad osalejad muuseumi püsiekspositsiooni abil, millist ühiskondlikku mõju võib avaldada tänapäeva muuseum. Tunnis puudutatakse järgmisi mõisteid: ideoloogia, propaganda, realism, kriitiline realism, sotsialistlik realism, klassitsism, utoopia, humanism.

Programm puudutab kahte võtmehetke Narva ajaloos – 17. sajandi teist poolt ja 20. sajandit. Tegu on ajaloo pöördepunktidega, mis mõjutasid linna arhitektuuri üldilmet kardinaalselt. Programm toimub kahes ruumis: Vana Narva maketi näitusel ja püsiekspositsiooni saalis, kus avaneb Nõukogude perioodi uue linna tekkimise temaatika. Räägime pööretest Narva arenguloos, mõlema perioodi arhitektuurilistest iseärasustest ja eeldustest, mis neil ajastutel linna arengut mõjutasid. .

Tuginedes Narva Muuseumi kogust pärit 17.–19. sajandi ikoonide näitusele ja püsiekspositsiooni realistlikele maastikumaalidele, uurime välja, milliseid perspektiivi seadusi võib kunstnik kasutada realistliku kujutise loomiseks ja milleni võib viia neist loobumine. Teema kinnistamiseks sooritavad osalejad iseseisva praktilise ülesande. Lisaks vaatleme ümbritseva maailma kujutamise viiside ajaloolist ja kultuurilist tausta ning saame ikoonide näitel teada, mille poolest erines keskaegse inimese maailmataju tänapäevasest. Iseseisva praktilise tööna loovad osalejad joonperspektiivi kasutades joonistuse. Peamised mõisted: joonperspektiiv, realism, maastikumaal, ikoon.