- Narva Muuseum

Narva Eesti Selts – 150

Sel aastal tähistab Narva Eesti Selts oma 150. juubelit, peegeldades kultuuri- ja ühiskondliku tegevuse pikka ajalugu! Oma asutamise hetkest 1874. aastal on selts ühendanud teatri, muusika ja hariduse austajaid ning kujunenud Narva kultuurielu lahutamatuks osaks. Meenutagem üheskoos, kuidas tervelt sajand tagasi, 1924. aasta 2. novembril jalutasid linlased seltsi 50. aastapäeva tähistades pidulikult mööda Vestervalli tänavat, ning kui palju sündmusi on sellest alates aset leidnud.

1924. aasta juubeliüritus algas seltsi juhatuse liikme Johhanes Sõsteri tervituskõnega. Ta tutvustas kohalviibijaile seltsi asutamislugu ja tegevust.

Teatri- ja muusikahuvilisi ühendanud eesti seltsi (toona Ilmarine) loomisele pani aluse Hans Ots. 3. novembril 1874 toimus seltsi esimene pidulik koosviibimine, kus pidas kõne ja andis oma õnnistuse pastor Ferdinand Tannenberg. Koosolekul valiti ka juhatus. Seltsi Ilmarine esimeseks juhatajaks valiti luuletaja Juhan Weizenberg. Pikka aega ei olnud seltsil oma hoonet ning alles 1905. aastal saadi tänu seltsi juhataja doktor Joh. Jänese initsiatiivile ja abile päris oma maja (Vestervalli 4). Eesti selts korraldas linnas hulgaliselt mitmekesiste programmidega üritusi: loengud populaarteaduslikel teemadel, müüginäitused jne.

Seltsi juures tegutsesid orkester, koor ja draamaring, mille etteasted toimusid lisaks seltsi ruumidele ka linna teatris. Ühtlasi sai seltsist kogu Eestis tähelepanu pälvinud Narva laulupidude (1892, 1895, 1912, 1924) korraldaja.

Seltsi 50. aastapäeva pidustuste ajal loeti ette õnnitlustelegramme, mille hulka kuulus ka riigikogu esimehe Jaan Tõnissoni läkitus. Pidulik õhtu lõppes privaatse üritusega kutsutud külalistele.

Grupp Narva Eesti Seltsi Ilmarine liikmeid, 1920 - 1935. aa. Narva Muuseumi fotokogust