Täna, emadepäeval, kutsume teid kiikama minevikku.

Täpsemalt tutvuma 90 aastat tagasi, 7. mail 1932 Narva ajakirjas Põhja Kodu selle tähtpäeva puhul avaldatud kirjutisega.

1932. aastal avaldatud tekstis on selgelt traditsioonilised vaated perekondlikele rollidele ja kohustustele, mis võivad tänapäeval kutsuda esile mitmesuguseid reaktsioone. Sellegipoolest annavad sedasorti ajaloolised tõendid võimaluse hinnata meie ühiskonna läbitud teekonda ning tuletada meelde mõnede inimväärtuste universaalsust ja ajatust.

Põhja Kodu, 1932:
„Tänapäeva elu veereb kiiremas tempos, sündmused järgnevad sündmustele; inimestel, olgugi et suureneb alatasa tööpuudus ja kasvab töötute hulk, - aega ei ole, et vaadata enese ümber...

Ununevad perekondlikud kohustused, kaovad vanad traditsioonid, jahenevad isiklikud vahekorrad, mis kord paistsid nii muutmatud.
Siiski: kodu, perekond, perekondlikud traditsioonid on tähtsamad tegurid rahvaste elus ja kultuuri arenduses. Korralikust kodust võrsuvad korralikud inimesed, kes suudavad, oskavad ja tahavad täita oma kohustusi iseenese, oma rahva ja ühiskonna vastu. Kodu on see koht, kus inimese hinge istutatakse hellamad tunded, ja kodu hing, kodu sisu, kodu süda on ema. Kui puudub kodus ema hool, ema õrnus, hellus ja armastus, siis ei ole see kodu selle sõna sügavamas ja paremas mõttes. Meie ilusamad noorea mälestused on seotud koduga... Puudusid ometi elumured ja me väikseid lapsemuresid püüdis meist peletada ema, ning kui ta seda ei suutnud, siis jagas neid meiega…

Tänapäeva naisele antakse süüks, et ta kippuvat unustama oma pühamad kohustused – koduarmastuse, emahoole ja emaarmastuse. Väliselt ehk näibki see nii. Kuid tänapäeva inimene üldise majanduslike olukorra survel ja muil põhjusil on üldse muutunud hoolimatuks ja kalgiks teiste, oma lähimate omaste ja iseenesegi vasta. Ülekohus on siin süüdistada ainult naist oma kohuste hülgamises... Sest emaarmastuse on loodus ise istutanud „iga naise, iga elava olevuse hinge“ ja seepärast on iga naise suurim igatsus oma kodu, oma perekond, omad lapsed. Praegune aeg ei võimalda seda kõigile …

Oleme oma ema lapsed kõik, meie, kelle pähe on puistanud aastad hõbedat ja need särasilmalised noored, keda alles ootamas elamused … Homme, emadepäeval tervitame oma emakest, olgu ta lähedal või kaugel, viibib ta me keskel või katab ta põrmu murumätas. Tänu Sulle, emake, armastuse eest, hoole ja vaeva eest!“

Pilt: August Jansen. Ema lapsega. 1910–1912*
*Maal on kaua kadunuks peetud. Täna saab seda näha Narva Muuseumi Kunstigaleriis.