Narva kivimajas on imepärased ahjud
Tänapäeval teavad vähesed, et enne sõda olid peaaegu igas Narva kivimajas imepärased ahjud, mis meenutasid pigem arhitektuurilisi ehitisi kui soojusallikaid.
Need barokkstiilis nelinurksed ja nurgaahjud olid lihtsa kujuga või mitmejärgulised ja keerulised. Neid kaunistati karniiside, niššide, balustrite ja voluutidega. Vahel kasutati kahe ruumi peale üht ahju.
Ometi ei peitunud vanaaegsete ahjude võlu mitte nende keerukates vormides, vaid ahjukahlite maagias. Toona olid Euroopas moes kahlid sinivalge dekooriga, mis jõudis siia suurte maadeavastuste perioodil väga populaarseks kujunenud Hiina portselaniga.
Algselt oli kahhel luksuskaup. Maalingutega kahhelplaadid olid veelgi kallimad. Jõukates Narva majapidamistes ehitati selliste kahlitega kaetud ahjud esinduslikesse ruumidesse. Need olid peamiseks kaunistuseks.
Vanadest Narva majadest pärit 18. sajandi maalingutega ahjukahlid paistsid silma käsitsi sinise värviga valgele taustale maalitud süžee poolest. Nende maalingute põhijooneks polnud mitte paljas dekoor, vaid arhitektuuri ja maastiku taustal liikumises kujutatud inimesed. Nii kujutati näiteks legendaarse Peeter I maja ahjude kahlitel ratsanikke, kalureid ja jahimehi.
Tol ajal oli seesuguse ilusa ja kauakestva materjali loomine pigem kunst kui pelgalt tootmine.
Piltidel on ahjukahlid Narva majadest. 17. sajandi lõpp - 18. sajandi algus.
