- Narva Muuseum

Õhulaev

Taevalaotuse hiiglased ehk õhulaevad elavdavad veel tänapäevalgi inimeste kujutlusvõimet. Algusest peale on need köitnud tähelepanu kui hämmastavad ja võimsad masinad, mis on võimelised õhku tõusma. Nende aukartustäratav suurus, ebatavaline väljanägemine ja võime kõrgel lennata tekitasid imetlust.

Tänapäeval saab õhulaevu näha sõjafilmides või vanadel fotodel. Kusjuures õhulaev leiutati varem kui lennuk. Seda kasutati edukalt maailmasõdade ajal ning sõdadevahelisel perioodil muutus see mugavaks, ent kalliks õhutranspordi vahendiks. Õhulaevaehituses oli juhtivaks riigiks Saksamaa.

Aastatel 1928–1937 lennanud sigarikujuline õhulaev LZ 127 Graf Zeppelin oli 236 meetrit pikk ning see oli täidetud vesinikuga. Gondel mahutas 24 reisijat, kes reisisid kahekohalistes kabiinides. Pardal olid pesemisruumid, restoran, salong ja jalutustekk. Õhuhiid suutis vahemaandumiseta läbida pikki vahemaid ning tegi regulaarseid lende üle Atlandi. 1931. aasta juulis tegi Graf Zeppelin ekspeditsiooni Arktikasse, mille raames kaardistati polaaralasid ning viidi läbi muid uurimistöid.

Rahvusvahelise ekspeditsiooni lennutrajektoor Saksamaalt Arktikasse kulges 25. juulil Eesti kohalt, lennati üle Tallinna, Narva-Jõesuu ja Narva ning sellest sai suur sensatsioon. Narva ajaleht Põhja Kodu kirjutas 28. juulil, et inimesed olid vaimustuses lendavast saksa külalisest, mis päikesekiirtes suursuguselt laugles. Ajalehe järgmises numbris ilmus artikkel pealkirjaga „Narwalane „Graf Zeppelinil““.

Sellel lennul osales lendur-insener Friedrich Assberg. Ajalehele andis intervjuu tema Narvas elanud õde. Ta rääkis vennast järgnevat: Friedrich sündis 1894. aastal, lõpetas 1914. aastal Narva gümnaasiumi ja astus Riia Polütehnilisse Instituuti, kuid saadeti aasta hiljem rindele. Lapsepõlves armastas ta väga lennukite mudeleid valmistada ja tuulelohesid lennutada. Õe jutustust jätkates võib märkida, et I maailmasõja ajal oli Assberg Vene armee lennuvägede ohvitser. Pärast sõda õppis ta Baumani-nimelises Moskva Riiklikus Tehnikaülikoolis ja omandas 1930. aastal aeromehaanika inseneri kutse. Ta töötas Nikolai Žukovski nimelises Aerohüdrodünaamika Keskinstituudis. Temast sai juhtiv õhulaevade spetsialist ning üks peamisi õhulaevaehituse programmi loojaid NSV Liidus. Narva Muuseumis on hoiul tema isiklikud esemed, dokumendid, publikatsioonid ja autasud.