01.12.2019 - 31.12.2021 / Narva linnus

Sündmuse ülevaade

Tänapäeva Narva on piirilinn, elanike arvult kolmas Eestis. Tänase Narva ilme kujunes üldjoontes 1950.–1970. aastatel. Narva on aga seitsmesaja aastase ajalooga linn, mis sai alguse 13. sajandil tekkinud kauplemiskohast. Arenedes sajandite jooksul nii rahvusvahelise kaubanduse keskuseks kui ka kindluslinnaks, on Narva üle elanud mitmeid omanikuvahetusi, tulekahjusid ja sõdu. Traagilised sündmused ja pidev areng muutsid paratamatult ka linna välisilmet.

Linna uhkuseks oli tema ajalooline keskus ehk vanalinn, mis kujunes suuremas osas 17. sajandi teisel poolel ja säilis vaatamata linna tööstuslikule arengule 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel praktiliselt puutumatuna. Vanalinn ehitati ühtse kompleksina, kus kohalikud traditsioonid ühendati gootika, baroki ja renessansi elementidega, saavutades tähelepanuväärne terviklikkus ja originaalsus. Hoonetele olid iseloomulikud kivikatused, portaalide kiviskulptuurid ja ažuursed sepised (võred, tuulelipud, ukselukud), mis andsid Narva vanalinnale piduliku ja suursuguse ilme. Lisaks kaunistasid linna siluetti raekoja ja kirikute tornid. Tuhanded inimesed üle Eesti tulid Narva, et imetleda seda „Läänemere pärlit“.

Tragöödia tabas linna 1944. aasta märtsist juulini, kui Narva jagas Varssavi ja Dresdeniga sarnast saatust. Sõjategevuse tulemusel hävis praktiliselt täielikult vanalinna hoonestus, mis jäi enamuses pärast sõda taastamata.

Näitusel on väljas linna makett ja Vana Narva majade arhitektuurifragmendid, sõjaeelsetel fotodel näeb aga „kuldset rootsiaegset“ linna.