Rõivad

Olgin Kresti leidudel puuduvad pronksspiraalid, mis olid vanasti kõige iseloomulikum vadja riiete kaunistamise viis, kuid on leitud kollaseid klaaspastast helmeid. 2009. aastal Kingissepa rajoonist leitud vadja rõivaelementidel, põllel ja puusapõlledel ehk katteritel, on hästi näha pronksspiraalide ja kollaste helmeste abil tehtud tikandid kõrvuti punutud võrkudega. Ajapikku asendasid kollased helmed varasemad spiraalid täielikult ning 19. sajandi teiseks pooleks säilisid ka kollaste helmestega tikandid vaid kõige arhailisematel rõivastuse elementidel katteritel, mida kanti tol ajal vaid osana pulmariietest ning vana tüüpi peakatetel, mida kanti üsna harva. Nii asendus kollaste helmestega tikkimine 20. sajandi alguseks täielikult kahepoolse tikkimise tehnikaga, kus algselt kasutati kollaseks värvitud siidi ning hiljem valdavalt punaseks värvitud villaseid ja puuvillaseid lõngu.

Vadjalaste traditsiooniline rõivastus õmmeldi kodukootud värvimata, pleegitatud või siniseks värvitud linasest kangast, samuti ka lõuendriidest ja kalevist. 20. sajandi alguses hakati vadja külades õmblema juba ostetud kangast riideid. Vadjalased tegid vahet traditsioonilistel ja uuema tegumoega rõivastel, kodukootuid nimetati sõvat, ostetud kangast valmistatud uue tegumoega riideid aga ehteet.

Ühe nõelaga kudumise tehnika oli vadjalaste seas populaarne veel 20. sajandi alguseski. Selles tehnikas valmistati enamasti tööndusriideid, näiteks pealmisi kindaid, mida kanti kalapüügi ajal tavaliste kinnaste peal. Sedalaadi kudumise tehnika abil valmib väga tihe riie, mis hoiab hästi sooja. Kooti värvimata lambavillast, enamasti oli värv valge. See tehnika on tänapäeva vadjalaste seas taas populaarseks muutumas.