Ludwig Johann Knoop

Ludwig Johann Knoop, üks suurimaid 19. sajandi Vene keisririigi ettevõtjaid, sündis 15. mail 1821. aastal Bremenis lasterikkas kaupmeheperes. Tema isa Gerhard Knoop tegeles tubakakaubandusega, kuid 1833. aastal läks äri pankrotti ja pani uksed kinni. Kuni 14. eluaastani õppis Ludwig kihelkonnakoolis. Tänu sugulaste abile läks ta 1835. aastal õppima Bremenisse Gerhard Meyeri kaubanduskooli, mille lõpetas 1838. aastal ja sõitis samal aastal Manchesteri. Ta asus tööle oma onu Andreas Frerichsi ettevõttesse, mis oli asutatud koos inglase Kerry De Jerseyga. Ettevõte tegeles masintoodetud lõnga müügiga, millest suurem osa eksporditi Venemaale. Knoop kasutas neid kahte aastat Manchesteris, et ammutada teadmisi tekstiilitootmisest.

1840. aastal suunati ta Moskva firmaesindaja abilisena Venemaale. Moskvas sõbrunes Knoop baltisakslase Johann Christoph Hoyeri perega, kus kolme väikese lapse kõrval oli ka kaks teismeeas tütart. Ühele neist, 17-aastasele Luisele tegi ta abieluettepaneku. Pulmad toimusid 10. juunil 1843 Moskva lähedal Pokrovskojes Hoyerite suvilas. Kuna noorpaari rahalised võimalused olid üsna tagasihoidlikud, veetsid nad kogu suve suvilas, seejärel asusid elama Bolšaja Lubjanka tänavale Hoyerite majja, kus elasid kuni Bremenisse kolimiseni. Aastatel 1844 kuni 1858 sündis neil kuus last: kolm tütart (Luise Dorothea, Adele Mathilde, Emilie Anna) ja kolm poega (Johann Ludwig, Theodor Julius, Andreas Johann).

Üsna pea tutvus Knoop tuntud vabrikant Savva Morozoviga, kelle perekond tegeles juba ammusest ajast puuvillaäriga ning püüdis rajada oma vabrikut. Morozovid tegid Knoopile ülesandeks varustada nende vabrikut Inglismaal valmistatud lõngatootmismasinate ja kangastelgedega. See oli üsna keeruline ettevõtmine. Inglismaa ei olnud huvitatud konkurentide tekkimisest Venemaal ega võimaldanud pikka krediiti, vaid nõudis selle asemel tasumist sularahas. Venemaal polnud neil aga võimalik laenu saada. Ja siin leidiski rakendust Knoopi ettevõtlusanne. Noorem vend Julius, kes oli end sisse seadnud Manchesteris, aitas Ludwigil veenda De Jersey firmat võimaldada talle seadmete tarneks krediiti. Katteks lubati suuri tulevasi kasumeid. Tehing tõi kasumi kõikidele osapooltele. De Jersey firma, kellest sai Knoopi esimene ja suurim välismaine partner, muutus kiiresti peaaegu laostunud firmast edukaks ettevõtteks. Knoop sai tellimusi seadmete tarneks sellistesse suurtesse manufaktuuridesse nagu Baranovskaja, Reutovi, Gusevskaja jne.

Just Knoop oli see, kes töötas välja ainulaadse „võtmed kätte manufaktuuri“ skeemi, mis sisaldas seadmete tarnimist, krediidi võimaldamist ja Inglismaalt meistrite kohalesõitu, et nad masinad kokku paneks ja üles seaks ning töölised välja õpetaks. Peagi saavutas Knoop Venemaale tekstiilitootmisseadmete tarnimises monopoolse seisu.

Hiljem hakkas ta tegelema tekstiiliettevõtetele tooraine tarnimisega. Kõigepealt tarnis ta Ameerika ja seejärel Egiptuse puuvilla. Aastal 1865 tarnis ta 9000 tonni või 49.1% kogu Venemaale imporditud puuvillast.

1852. aastal asutas ta omaenda ettevõtte L. Knoopi Kaubamaja. Firma põhitegevuseks oli võimaldada krediiti, varustada vabrikuid masinate ja seadmetega ning kindlustada tekstiiliettevõtete insener-tehniline personal. Peamiseks seadmete tarnijaks oli firma Platt Brothers, mille aktsionär Ludwig Knoop oli.

Venemaa ja välismaiste pankade laenu ning omaenda vahendite abil ehitas Knoop 154 vabrikut ja varustas seadmetega 187 vabrikut.

1861. aastal kolisid Knoopid Saksamaale Bremenisse. 1871. aastal asus Knoop koos perega elama kindlusesse, mille tema tellimusel oli Müllenthali mõisa aladele ehitanud Bremeni arhitekt Gustav Runge. Seal tähistati ilutulestiku ning suure seltskonnaga suurejooneliselt Knoopide kuldpulma.

Tänu sellele, et ta tundis tootmist, turgude olukorda ja tal oli ettevõtluse peale annet, saavutasid Knoopi ettevõtted 1860. aastateks Venemaa turul liidripositsiooni, moodustades ligi 40% kogu puuvillatööstusest.

1877. aastal sai Ludwig Knoop, Peterburi 1. gildi kaupmees oma tohutu suure panuse eest Vene tekstiilitööstuse arendamises ning oma kaubandusettevõtte 25. juubeliks 6. mai ukaasiga keiser Aleksander II parunitiitli.

11. aprillil 1879. aastal anti talle parunivapp, mille kirjeldus ja kujutis on kantud Venemaa aadelkonna vapiraamatusse.

Parun Ludwig Johann Knoop suri 16. augustil 1894 vaid seitse kuud pärast abikaasa Luise surma.

Venemaa tööstusrevolutsioonis tähtsat rolli mänginud Knoopi isik pakkus ja pakub siiani siirast huvi. Mõned nimetavad teda Venemaa Rockefelleriks, teised kutsuvad teda Eesti Rockefelleriks, Saksa majandusteadlane Gerhard von Schultze-Gaevernitz pidas teda John Rockefelleri ja Richard Arcwrighti sulamiks. Olles tulnud Moskvasse 1840. aastal peaaegu tühjade taskutega, jättis Knoop järeltulijatele Vene impeeriumi suurimaid pärandeid, mis ligikaudsete arvutuste järgi oli väärt 100 miljonit rubla, ning hiigelsuure varanduse, mis koosnes üheksast suurest vabrikust, kolmest Egiptuse puuvilla importivast firmast, kindlustusseltsist ja kivisöekaevandusest. Kogu seda suurt tootmis-kaubanduslikku impeeriumit haldas L. Knoopi Kaubamaja, mis oli tekstiilimagnaadi viimasel eluaastal ümberstruktureeritud ühistuks.

Pärast 1917. aastat olid Knoopid sunnitud Venemaalt lahkuma ning nende ettevõtted natsionaliseeriti. Praegu elavad Knoopide järeltulijad Šveitsis, Inglismaal, Norras, USA-s, Saksamaal jne. Sakslanna Ursula von der Layen, kes on Euroopa Komisjoni esinaine, on sama tuntud kui ta eellane Ludwig Knoop. Ursula von der Layeni isa Ernst Albrecht oli Ludwig Knoopi tütre Luise lapselapselaps.