Kreenholmi manufaktuur 1940–2010

Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aasta suvel. 29. juulil 1940 kirjutati alla Kreenholmi manufaktuuri natsionaliseerimisaktile ja esimeseks nõukogude direktoriks määrati Konstantin Kosko. Kreenholmis töötas sel ajal 2172 inimest. Natsionaliseerimise tõttu kadus täielikult Euroopa turg ja alustati Kreenholmi ümbersuunamist nõukogude turule, kus toona valitses suur puudus kõikidest kangasortidest. Võeti vastu otsus taastada tootmine võimalikult kiiresti ja hakata tööle täisvõimsusel, neid võimalusi polnud seni kasutatud. 1940. aasta septembriks hakkas tööle 110 000 ketrusmasinat ja 500 kangastelge, aprillis 1941 hakkas tööle vabriku EF-hoone.

Kuid Kreenholmi manufaktuuri tööd ei õnnestunud täielikult käivitada, sest 1941. aasta 18. augustil okupeerisid Saksa väed Narva linna. Ajalehe Põhja Kodu 1941. aasta 29. augusti väljaandes kutsus Kreenholmi manufaktuuri juhtkond endiseid töölisi, kes soovivad manufaktuuris tööd jätkata, registreeruma peakontoris 30. augustil ja 1. septembril.

Sõja ajal jätkas Kreenholmi manufaktuur tööd, muu hulgas toodeti ka haavasidet. 1941. aasta 1. oktoobri seisuga töötas Kreenholmis 1500–1600 inimest. Kreenholmi manufaktuuri juhtisid toona tehniline direktor Härmann ja müügiosakonna ja majandusosakonna juhataja Henrichsen.

26. juulil 1944 sisenes Nõukogude armee Narva. Linn hävitati peaaegu täielikult, kuid manufaktuuri piirkond sai kannatada vähem. Siiski oli Kreenholmi manufaktuur täiesti rivist väljas. Manufaktuuri kogukahjum oli ligikaudu 250 miljonit rubla (1940. aasta vääringus). Vaatamata sellele võttis riigi kaitsekomitee vastu otsuse Kreenholmi manufaktuur taastada. Veebruaris 1945 võttis EKP Keskkomitee vastu määruse „Narva linna tööstuse ja linnamajanduse taastamisest“, kus peamine ülesanne oli taastada Kreenholm. Selle ülesande olulisusest riigi ja terve NSV Liidu tööstusele kõneleb fakt, et 19. juunil 1945 võttis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu vastu määruse „Kreenholmi manufaktuuri taastamisest“. Tolle ajastu peamine loosung oli „Kreenholm – see on Narva, Narva – see on Kreenholm“.

1945. aastal töötas Kreenholmis 208 töötajat, üles oli seatud 58 368 ketrusmasinat ja 42 kangastelge. Sellel aastal tootis Joala vabrik 183 tonni lõnga ja 23 000 meetrit toorkangast. Kümne aasta pärast töötas manufaktuuris juba 9360 inimest, kasutuses oli 222 516 ketrusmasinat ja 4091 kangastelge. Toodetud oli 15 814 tonni lõnga ja 98 014 meetrit riiet.

Silmapaistvate töötulemuste eest pälvis Kreenholmi manufaktuuri kangur Taisia Martšenkova 1960. aastal sotsialistliku töö kangelase aunimetuse ja talle anti Lenini orden ning kuldmedal „Sirp ja vasar“. Samuti valiti ta NSV Liidu ülemnõukogu 5. ja 6. kooseisu saadikuks (1958–1966).

Sõja käigus kannatada saanud Kreenholm taastati täielikult 1961. aasta lõpuks. Georgi vabrik, mis hakkas tootma froteekäterätte ja žakaarkangaid, ehitati 1963. aastal. Esimene kunstitöökoda avati 1963. aasta 5. mail. 1967. aastal hakkas tööle Viimistlusvabrik, 3. jaanuaril 1968 avati seal uus kunstitöökoda. Kunstitöökodade avamisega hakati Kreenholmis kasutama enda professionaalseid kangamustreid, mida enne seda oli kopeeritud Moskva, Ivanovo jne näidistelt. Manufaktuurist sai täieliku toodangutsükliga ettevõte, Kreenholmi kangad said oma firmamärgi. Kreenholmi toodangu valik laienes. Selleks ajaks sai Kreenholmi manufaktuurist üks suurimaid NSV Liidu tekstiiliettevõtteid, töötajate arv oli ligikaudu 12,5 tuhat inimest.

Kreenholm rekonstrueeriti 1981–1985, mis võimaldas vähendada kangastelgede hulka, kuid suurendada tootlikkust ja parandada töötingimusi. 1985. aastal tootis Kreenholm 106,2 tonni lõnga, 214,3 miljonit meetrit kangast, valmistati 292 erinevat toodet. Sel ajal töötas ettevõttes peaaegu 11 000 inimest 40 rahvusest.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu võttis 1985. aastal vastu otsuse majandusliku eksperimendi korraldamise kohta kolmes kergetööstusministeeriumi alluvuses olnud ENSV ettevõttes, sealhulgas Kreenholmis. Kreenholmi manufaktuur sai loa iseseisvaks väliskauplemiseks, ekspordist saadavat tulu pidi kasutatama uute masinate ostuks. Peale selle vaadati üle tootevalik ja laiendati seda. Tulemuseks oli ekspordi kasv, mis aastatel 1989–1990 oli neli miljardit dollarit aastas.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel 1991. aastal algas Kreenholmi manufaktuuri jaoks keeruline aeg: otsiti uusi turge, vaadati üle tootmise ja juhtimise strateegiad, et uutes, vaba turumajanduse oludes hakkama saada. Vabariigi valitsuse otsusega asutati 1992. aastal Kreenholmi Valduse Aktsiaselts. Sel aastal rajati ka õmblustootmine, mis koosnes kahest laia tootevalikuga vabrikust. Toodeti voodipesu, laudlinu, salvrätte, kardinaid, froteekäterätte, hommikumantleid jne. Peamisteks ostjateks olid USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome ja Norra.

Seejärel, 1994. aastal algas Eestis erastamisprotsess ja Kreenholm oli üks esimesi ettevõtteid, mis erastati. 1. jaanuaril 1995 erastas manufaktuuri Rootsi firma Borås Wäfveri AB. Uued omanikud muutsid olemasolevad Kreenholmi vabrikud eraldiseisvateks aktsiaseltsideks, mis kuulusid kontserni Kreenholmi Valduse AS. Nii loodigi Kreenholmi Kudumise AS, Kreenholmi Frotee AS, Kreenholmi Viimistluse AS, Kreenholmi Ketruse AS, Kreenholmi Õmbluse AS ja Kreenholmi Tekstiil AS.

Aastal 2000 saavutati turumajanduse aja suurim müügimaht – 1240 miljonit krooni, mis viis ettevõtte käibe poolest Eesti ettevõtete seas seitsmendale kohale. Töötajate arv oli 4863.

Kreenholmi edu põhines kvaliteetsel toodangul ning odaval tööjõul, kuid peatselt hakkas ettevõte kaotama tekstiilitööstuses oma positsiooni. Tööjõu odavuses hakkasid konkurentsi pakkuma Aasia riigid. Kreenholmis hakati tootmist ja tootmismahtusid vähendama. Detsembris 2007 teatati esimeste vabrikute sulgemisest, 17. juunil 2008 peatati viimane kudumismasin, mis tähendas kangatootmise lõppu. Viimistlus- ja õmblusvabrikud jätkasid tööd veel kaks aastat. Viru maakonnakohus kuulutas välja AS Kreenholmi Valduse pankroti 30. novembril 2010. Rohkem kui 150-aastase ajalooga ettevõte lakkas olemast.

2007. aastal ostis 350 miljoni krooni eest 61 ha maad koos Kreenholmi manufaktuuri hoonetega osaühing Narva Gate. Praegu on olemas Kreenholmi 30,3 ha suuruse maavalduse detailplaneering ja suurprojekt Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“.