Hooajalised programmid ja muuseumiõpe

* Muuseumi meelespea

Öine seiklus "Öö muuseumis"

Programm „Öö muuseumis“ algab siis, kui külastajad on saabunud Narva. Muuseumi giidi saatel saavad külastajad tutvuda linna mineviku ja olevikuga. Pärast seda satuvad külalised Narva linnusesse, kus ajaloolises atmosfääris, linnuse püsielaniku abil saavad nad teada, mismoodi linnus on toiminud 700 aastat – erinevatel ajastutel ning erinevates funktsioonides.

Teekond viib seiklejad läbi ruumide, kostüümide ja ühiskokkamise unustatud aegadesse ja toob tagasi tänapäeva. Öö möödub oleviku ja mineviku piirimail, kus küljealust soojendab põrandaküte, kuid pea kohal laiub iidne võlvlagi. Seda, mis juhtub öösel vanas linnuses, peab tulema ja ise kogema. Narva linnuse öös on aega.

Programm sobib kooligruppidele.

NB! Magamiskotid ja -matid peavad kaasa olema!

Grupi suurus kuni 60 inimest.
Hind: 25 €/inimene. Programmi minimaalne hind 250 €. Iga 10 õpilase kohta 1 saatja tasuta. Lisasaatjad loetakse grupi hulka ja neile kehtib grupi suurusele vastav hind.

Käsitööliste Kool

Suvi on Põhjaõue tööaeg. Siin töötavad maist septembrini käsitöölised, kes kasutavad vanaaegseid käsitöötehnikaid. Hea traditsiooni kohaselt pakume võimalust tunda end mitte ainult pealtvaatajana, vaid ka ise uurida unustatud käsitöömeetodeid ja proovida omandada uusi oskusi.

Põhjaõue sattudes piiluvad meie kooli õpilased sisse kõikidesse käsitöökodadesse ja saavad teada, milliseid nõusid võib valmistada nahast ja mida oli võimalik osta apteegist 300 aastat tagasi.

Meistrite tegemistest innustust saades asuvad Käsitööliste Kooli õpilased iseseisvale tööle ning vanu töövõtteid kasutades valmistavad Põhjaõu töökojas väikse suveniiri.

Ootame kõiki huvilisi Käsitöölise Kooli, et elustada kadunud traditsioone!

Tunni kestus 1 tund.
Grupi suurus 10 kuni 25 inimest.
Hind: 3 €/laps. Iga 10 õpilase kohta 1 saatja tasuta.
Programmi on võimalik tellida eesti, vene ja inglise keeles.

Muuseumiõpe

Muuseumi haridusprogrammid on püsiekspositsiooni ja ajutiste näituste põhjal koostatud programmid lastele. Haridusprogrammid viiakse läbi interaktiivses vormis: osalejad tutvuvad valitud programmi teema raames muuseumi eksponaatide ja museaalidega ning temaatiliselt valitud audio- ja videomaterjalidega, samuti kasutatakse mitmesuguseid abimaterjale. Suurem osa muuseumi haridusprogramme sisaldab väikest praktilist tööd tunni kokkuvõtteks ja omandatu kinnistamiseks.

Muuseumi haridusprogrammid on koostatud laste ealist omapära arvestades ning on jagatud järgmiselt: programmid koolieelikutele ja algkooli lastele ning programmid kooli I ja II astmele.

Muuseumitunnid toetavad riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemuste saavutamist ja üldpädevuste arendamist.

Muuseumi pedagoogid on valmis pakkuma lisainformatsiooni haridusprogrammide läbiviimise kohta, samuti arvestame gruppide erisoovidega ja saame erivajaduste puhul viia programmidesse sisse vastavad muudatused.

Meeldivat muuseumi külastamist!

Lasteaed ja Algkool

Tere, muuseum!

Paotame ust ning piilume kaasahaaravasse ja otsatusse muuseumimaailma. Esmalt teeme selgeks, milleks on muuseumid üldse vajalikud ning millised need välja näevad. Seejärel tutvume mängulises vormis sellega, mida täpsemalt muuseumid säilitavad, kuidas neid esemeid nimetatakse ning kuidas nad üldse muuseumisse jõuavad. Oma abikäe ulatavad meie eksponaadid, mis on juba pikki aastaid Narva linnuse väikeste külalistega kohtumist oodanud.

Rüütlid ja linnused

Kohtume rohkem kui 700 aastat vanas linnuses ning saame teada, miks siin elasid rüütlid, mitte printsessid. Tutvume linnuse eluoluga rahuajal ning arutame, kuidas see sõja saabudes muutus. Vanaaegsetes linnuseruumides loeme kokku, mitu rüütlit siin kunagi elas ning leiame neist ühe, et küsida, milleks tal hobust vaja oli. Nähtu ja kuuldu võtame kokku teemakohase meisterdamisülesandega. 

Narva – jõgi ja linn

Narva, on see linn või jõgi? Õigupoolest mõlemat! Uurime, millist mõju on Eesti veerohkeim jõgi avaldanud regiooni arengule ja linna kujunemisele. Sukeldume kaugetesse aegadesse, mil linna läbivail veeteedel toimus tormiline kaubavahetus ning selgitame välja, mis kõige paremini kaubaks läks. Lisaks saame teada, kuidas inimesed jõge aegade jooksul kasutasid ning millist mõju see jõele avaldas.

Sõjaaegne Narva

Narva on sajandite jooksul korduvalt sõjatandriks olnud ning iga kord on rajatud uued kindlused ja valmistutud end kaitsma. Programmi raames räägime Narva sõjaajaloost ning uurime põhjalikult linna kaitserajatiste süsteemi. Loomulikult tutvume ka erinevate ajastute sõduritega ning vaatame, milline nägi välja nende vormiriietus ja varustus.

Põhjamaade barokkpärl

Kas sooviksid sattuda sajanditagusesse Narva linna? Näiteks jalutada mööda vanaaegseid tänavaid, nautida üle linna kõrguvate kirikutornide ilu ja piiluda Peeter I maja akendesse? Seda kõike on võimalik kogeda sõjaeelse Narva linna maketil. Just siin saab parima ettekujutuse sellest, milline nägi välja sõjaeelne Narva ning miks kutsuti linna „Põhjamaiseks barokipärliks“. Väikesed ajaloohuvilised saavad muuseumiprogrammi lõpus nähtut iseseisva töö ja linnakroonikate vaatamisega kinnistada. 

Toimub näitusel „Vana. Uus. Narva. 1684/1984...2034“ Albert-August Tiimanni tn 1.

Linnalegendid

Kus asub „hobusenaha linn“? Kes on Peeter Peeterristist? Milliseid saladusi peidavad Narva linnuse seinad? Sukeldume linna müstilisse minevikku ja saame teada, missuguseid legende siin juba pikki aastaid räägitakse ning püüame välja selgitada, millised neist väljamõeldistest võivad endas kübekese tõtt sisaldada?

Eesti ja vene rahvamängud

Mis ühendab kõigi kultuuride ja mandrite lapsi? Otseloomulikult soov mängida! Nii on ka aastasadu kõrvuti elanud eesti ja vene kultuurid omavahel tihedalt põimunud. Programmi käigus uurime, kas eesti ja vene rahvamängudes leidub sarnasusi ning loomulikult õpime ka erinevaid mänge mängima ja rahvalaule laulma.

5.- 9. klassid                                 

Ajalooallikad

Millest kõnelevad kivid? Vanaaegse linnuse seinte vahel kuuleme lugusid, mida pajatavad igapäevased tarbeesemed ja ühtlasi saame teada, millised võivad olla erinevad ajalooallikad. Räägime inimese rollist ajalooliste esemete säilitamisel ning tutvustame kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad hävinenud arhitektuurimälestistele taas elu sisse puhuda.

Rehielamu

Eestlaste sajanditetagusele elule pühendatud programmi käigus püüame ette kujutada, kuidas nägi välja elu ilma elektri, kütte, sooja vee ja muude tänapäeva inimeste jaoks tavapäraste mugavusteta. Tutvume haspli ja vaalikurikaga ning saame teada, kuidas triikida pesu triikrauaga, mis ei vaja töötamiseks elektrit. Maketi abil saame ettekujutuse sellest, milline nägi välja omaaegne rehielamu. Lisaks tutvume tänapäeval populaarse mänguasja kendama eelkäijaga.

Keskaeg

Mida ütleksid tänapäeval poisid, kui nad peaksid juba 13aastaselt naise võtma? Mida arvaksid sellest tüdrukud? Kas nad oleksid valmis varahommikul põllule tööle minema või vanemaid kogu päeva nende käsitöökaupluses abistama? Kuidas oleks, kui tänapäevaste koolitundide asemel tuleks noortel hoopis kirikukoolis palvetekste õppida ja laulda? Kas Sina oleksid nõus ette võtma keskaegse rüütli raskusi ja katsumusi täis elutee? Nende ja palju muude keskaja inimeste eluga seotud küsimuste üle arutleme meie programmis.

Kaubanduslik Narva

Kui kõik teed viivad Rooma, siis kõik kaubateed viivad hoopis Narva. Nimelt saabus Rootsi ajal siia keskmiselt ligi nelisada kaubalaeva aastas. Narvas oli juba toona, rohkem kui kolmsada aastat tagasi, võimalik soetada selliseid imepäraseid kaupu nagu piip ja õlianum ning mekkida idamaist kohvi. Räägime Narvast kui lääne- ja idapoolsete kaubateede ristumiskohast ning kujutleme end nii välismaiste kui kohalike kaupmeestena.

Sõjaaegne Narva

Ivan Julm, Peeter I, Karl XII, Stalin, Lenin ja Konstantin Päts – nende valitsejate nimed on tuttavad ilmselt kõigile tänapäeva lastele. Hoopis vähem aga teatakse seda, kuidas on need ajaloolised isikud seotud Narvaga. Räägime suurtest väejuhtidest ning Narvas ja selle lähistel toimunud lahingutest, mis on piirkonnale kustumatu jälje jätnud. Uurime linna sõjarajatisi, mitmesuguseid relvi ning erinevate ajalooperioodide sõduritele omast vormiriietust.

Põhjamaade barokkpärl

Peatudes hetkeks suursuguse Narva börsihoone ees, suundume siinsamas raeplatsil asuvasse vanaaegsesse apteeki. Seejärel jalutame Rüütli tänaval ja laseme lähimas pagariäris värskelt küpsetatud leival hea maitsta. Peatame voorimehe, et mööda Hermanni tänavat Jaanilinna poole sõita ja Narva linnust imetleda. Kas see on tõesti võimalik? Otseloomulikult! Näitusel saame maketti uurides ettekujutuse sellest, milline nägi linn välja enne sõda ning veendume, et linna ei kutsuta ilmaasjata „Põhjamaade barokkpärliks“. Kinosaalis tutvume videokroonikatega ning lahendame näituse materjalidel põhineva iseseisva ülesande.

Toimub näitusel „Vana. Uus. Narva. 1684/1984...2034“ Albert-August Tiimanni tn 1.

Hooajalised programmid

Ülestõusmispühad

Millised näevad välja suurimad ja olulisemad kristlikud pühad? Räägime ülestõusmispühade ajaloost ning tutvume selle olulisemate sümbolitega. Uurime, millised on pühadetraditsioonid erinevates riikides ning meisterdame programmi lõpetuseks üheskoos ülestõusmispühadeks sobivaid kaunistused.

Jõulud linnuses

Jõulud on talve kõige siiram ja südamlikum püha, mil tahaks end hubases õhkkonnas kõige lähedasemate inimeste keskel hästi tunda. Narva linnus kutsub kõiki muuseumi jõuluprogrammile, kus saab taas meenutada jõululugusid, teha endale mälestuseks meene, nautida värskelt küpsetatud piparkooke ja sukelduda keskaegse linnuse maagilisse pühade-eelsesse meeleollu.

Jõuluprogramm on mõeldud lastele ja täiskasvanutele, peredele ja gruppidele.
Programm toimub vene ja eesti keeles.
Programmi kestus: 1,5 tundi.

Sõbrapäev

Sõbrapäev ehk Valentinipäev on meie kõigi jaoks juba traditsiooniks muutunud. Kes aga oli see Valentin ning miks on just tema auks nimetatud aasta kõige romantilisem päev? Programmi raames tutvume sajanditevanuse armastuslooga, lavastame koos külalistega väikese teatrietenduse ning valmistame oma kätega valentinikaardid, et kõik saaksid endaga kingituse ühes võtta.