NARVA MUUSEUMI LINNE AED

NARVA MUUSEUMI LINNE AED

NARVA MUUSEUMI CARL LINNÉ AED teeb kummarduse Linné taksonoomiale – aias on kasutatud pea ainult Linné poolt nimetatud ja kirjeldatud taimi. Aia lahenduse leidmiseks korraldati Rootsi riikliku agentuuri SIDA, Rootsi saatkonna, Rootsi Põllumajandusülikooli, Eesti Maaülikooli ja Narva Muuseumi koostöös konkurss, kus teostamiseks valiti teise koha töö nimega „Linné hoovid“. Selle autoriteks olid Keiko Düring, Andres Lindemann, Parvin Mazandarani ja Henn Runnel. Aia tehnilise projekti autor on Kati Veski ja rajajaks Ardens OÜ.

Iga aeda rajatud ruum kannab vastavalt taimevalikule oma karakterit ja alateemat – siit leiab Roosilise puhkehoovi, Loodusehoovi, Rändava ürdiaia ja Köögitaimede hoovi. Kõik aiaruumid pakuvad suvel silmailu, kuid kaks viimasena nimetatut annavad lisaks võimaluse ka maitsemeelele. Aias kasvavaid maitse- ja köögitaimi ning nende traditsioonilist kasutamist tutvustatakse muuseumi haridusprogrammides ning Põhjaõues suviti toimuvates töötubades. Köögitaimede hoovi ja Rändava ürdiaia taimekoosseis ja kujundus muutub igal aastal. Igal kevadel paneb uued taimed kasvama Narva Muuseum koostöös Luua Metsanduskooli maastikuehituse eriala õpilastega. Igal aastal muutub liikuvate aedade taimekooslus.

Loodud Carl Linné aed toetab ja täiendab muuseumi ajalookeskuse ehk Põhjaõue eesmärke ehk:
• teadus: Rootsi aja perioodi ajaloo ja eriti argiajaloo uurimine eksperimentaalsete (osalus, tegevuseksperimendid) meetodite abil, andmaks selle perioodi uurimiseks täiendavat informatsiooni, mida ei võimalda kirjalikud ja esemelised allikad ning seeläbi selle perioodi parem mõistmine;
• populariseerimine: perioodi tutvustamine spetsiaalselt selleks loodud ja tollast eluolu kopeerivas argikeskkonnas, et läbi ajaloo elavaks muutmise ja osalustegevuste pakkumise täiendada seniseid ajalootutvustamise meetodeid ning parandada inimeste ajalootunnetust ja -mõistmist.
Ürdiaia rajamisel lähtus muuseum Carl von Linné poolt 17. sajandi lõpul algatatud traditsioonist rajada mõisate ja paleede lähedusse ning selleks ajaks oma esialgse (sõjalise) funktsiooni kaotanud linnustesse või nende varemetesse ürdiaedasid. Loodud ürdiaed on klassikalist tüüpi, kus kasvavad köögis ja meditsiinis kasutamist leidvad taimed.

Projekti käigus rajati kastmissüsteem, mis võtab vett Narva jõest (kuni 30 kuumeetrit päevas). Vesi tõstetakse mööda jõepoolses danskeris asuvaid torusid linnuse Lääneõue tasemele ja juhitakse sealt Lääneõue. Torude kanalitena kasutatakse olemasolevaid rajatisi. Antud kastmissüsteem on Eestis ainulaadne, aidates kaasa muuseumi halduskulude kokkuhoiule, kuid samas järgides ajaloolist linnuse tarbeks jõest vee võtmise traditsiooni läbi kaevudanskeri.

Projekt nimetusega „Carl von Linné nimelise ürdiaia loomine Narva linnusesse“ teostati 2009. aastal EAS-i toetusel Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmi raames.