Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel, taastamistööd ei ole lõppenud.

Täna asub linnuses muuseum, kus on üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust. Igal sügisel toimub Narvas Eesti muusemide festival, mille raames siia toodud Eesti muuseumide näituste paremik on üleval aasta lõpuni.

Linnuse uhkes võlvlaega rüütlite nõupidamis- ja söögisaalis ning pisut väiksemas põhjatiiva saalis toimuvad kontserdid ja konverentsid, 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist on võimalik imetleda vaadet Narvale ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele.

Suviti tegutseb linnuse põhjahoovis käsitööliste ajalookeskus Põhjaõu, Läänehoov on suurte vabaõhuürituste toimumispaik ja populaarne vabaaja veetmise ja jalutamise koht. Siin asub Linné ürdiaed, mis on inspireeritud Rootsi botaaniku Carl Linné ideest vääristada vanu müüre ilu- ja tarbeaedade rajamise kaudu.